Keelesaade

  • KEELESAADE. Kristjan Jaagu keele uurimusi 00:30:33

    KEELESAADE. Kristjan Jaagu keele uurimusi (16.06.2019)

    Kristjan Jaak Petersoni keelealastele töödele heidab pilgu kirjandusteadlane Kristi Metste. Juttu tuleb näiteks "konsonantide iseloomust" ja sellest, miks eesti keeles ei ole Kristjan Jaagu arvates palju konsonante, aga on palju vokaale...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Riigikeel Eesti riigis 00:41:27

    KEELESAADE. Riigikeel Eesti riigis (09.06.2019)

    Ilmar Tomusk: "Kaubamärkide puhul peaks olema seaduses kirjas vähemalt see, et eestikeelne tekst peab olema nähtav ja kergesti leitav, mistõttu tuleks seadust muuta!" Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates riigikeelest, riigikeele rollist ühiskonnas ja kirjeldab olukordi riigikeele kasutamisel või ka kasutamata jätmisel, mille tõttu kavandatakse ettepanekuid keeleseaduse muutmiseks...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Lastekirjanik Jaanus Vaiksoo. 00:39:38

    KEELESAADE. Lastekirjanik Jaanus Vaiksoo. (02.06.2019)

    Jaanus Vaiksoo: "Kui me hakkame laste eest peitma loomulikku kõnepruuki, siis me peidame pea liiva alla. Lapsed vajavad loomulikkust." Sõnavabadus ei tähenda Jaanus Vaiksoo hinnangul siiski seda, et lastele võib jumal teab mida ja missuguses keeles kirjutada, piire tuleb ikka tunnetada...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kuusalu rannakeel 00:34:54

    KEELESAADE. Kuusalu rannakeel (26.05.2019)

    Kuusalu rannakeelest räägivad randlased Heli Kendra ja Ene Velström. Miks on murdekeel tähtis kõnelejale, miks on murdekeel tähtis eesti ühiskeelele? Missuguseid sõnu võiks valmivast rannakeele sõnastikust ühiskeelde pakkuda? Mida tähendavad rannakeele sõnad aade, aasima ja surnenesa eesti kirjakeeles ja missuguse võõrsõna võiks asendada rannakeelse sõnaga sääline? Saate autor on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Juhan Peegel 100 00:36:34

    KEELESAADE. Juhan Peegel 100 (19.05.2019)

    Ajakirjandusõppejõud Tiit Hennoste: "Juhan Peegel õpetas, et ajakirjanik kirjutab rahvale, kirjutab lugejale; praegu on selline tunne, et kirjutatakse poliitikutele või kolleegidele, aetakse mingit omavahelist asja, mitte niivõrd ühiskonna asju...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelevahetused 00:34:43

    KEELESAADE. Keelevahetused (12.05.2019)

    Tallinna Ülikooli professor Anna Verschik: "Keelevahetus ei ole laenamine või mallide kooperimine. Keelevahetus tähendab seda, et inimesed ei kasuta mingil põhjusel enam oma emakeelt esimese keelena...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Põliskeeled ja põlised keeled 00:37:39

    KEELESAADE. Põliskeeled ja põlised keeled (05.05.2019)

    Kas eesti keeles võiks olla ka juurdeütlev kääne, mitte maja juurde vaid lühemalt majare? Kas poleks lihtsam? Murretest saab ammutada lisaks sõnavarale ka grammatilisi väljendusvahendeid, mis on kaotsi läinud...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Krista Kerge 00:35:31

    KEELESAADE. Krista Kerge (28.04.2019)

    Wiedemanni keeleauhinna laureaat Krista Kerge: "Kui ei ole eestikeelset kõrgharidust, siis ei ole eestikeelset moodsat teadmist, kui ei ole moodsat eestikeelset teadmist, siis me ei saa anda välja moodsaid üldhariduskooli õpikuid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kadaklus 00:23:02

    KEELESAADE. Kadaklus (14.04.2019)

    Kadakasakslasteks oleme nimetanud eestlasi, kes üritasid käituda ja rääkida kõrgemat seisust ehk sakslasi jäljendades, saksa keelt eesti keelele eelistades. Kas Kniks-Mariiheni ajast on midagi muutunud peale selle, et saksa keel on asendunud inglise keelega? Saate autor Piret Kriivan: "Ka inglise keele eelistamine eesti keele sees on kadaklus...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Sõnaveeb.ee 00:37:47

    KEELESAADE. Sõnaveeb.ee (07.04.2019)

    Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi uus keeleportaal, kuhu koondatakse kogu keeleinfo: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eino Leino Eestis 00:29:52

    KEELESAADE. Eino Leino Eestis (31.03.2019)

    Soome luuletaja Eino Leino kirjutas Eestist luuletusi ja kasutas oma luuletustes isegi eesti sõnu. Külaskäik Eestisse 1921. aastal jättis Eino Leinole nii sügava mulje, et suur soomlane tahtis suisa saada Eesti kodanikuks...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti sõber Eino Leino 00:33:14

    KEELESAADE. Eesti sõber Eino Leino (24.03.2019)

    Eino Leino päeval 6. juulil heisatakse Soomes alati riigilipud ning tähistatakse luule ja südasuve päeva. Eelkõige andeka ja soome hinge tabava luuletajana tuntud Eino Leino tahtis saada Eesti kodanikuks...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Oma sõnad 00:32:45

    KEELESAADE. Oma sõnad (17.02.2019)

    Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õpetajad ja õpilased kutsuvad kõiki inimesi sotsiaalmeedias eesti keeles kirjutama ja rääkima iga päev õhinaga eesti keeles, sest see on nende sõnul äge! Saates räägivad oma üleskutsest ja eesti keele tähtsusest ettevõtmise eestvedaja, abiturient Karoliina Lorenz, õpetajad Mari Roostik ja Karl Gustav Adamsoo...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Üleilmne eesti keel 00:31:17

    KEELESAADE. Üleilmne eesti keel (10.02.2019)

    Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag: "Kui varem tuli selleks, et eesti keele keskkonda sattuda, Eestisse tulla, siis nüüd ei ole see enam nii, löö Skype lahti ja räägi. Eesti keel on üleilmne keel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Tammsaare murdekeel 00:28:29

    KEELESAADE. Tammsaare murdekeel (03.02.2019)

    Kas ligund on linad, mis leost välja võttes halvasti haisevad, või inimene, kes öösel alla teeb? Ja mida arvab sellest sõnast Anton Hansen Tammsaare? Saates on juttu Tammsaare murdekeelest peamiselt kirjaniku suurromaani "Tõde ja õigus" I ja V osas...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleaasta avakonverentsilt 00:26:52

    KEELESAADE. Keeleaasta avakonverentsilt (27.01.2019)

    Eesti keele aasta on ametlikult avatud. Avakonverentsil Teaduste Akadeemias vaadati tagasi sajale riigikeele aastale. Kõlama jäi mõte, et rohkem kui kunagi varem on eesti keele tulevik meie kõigi endi kätes...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelevaist 00:35:38

    KEELESAADE. Keelevaist (20.01.2019)

    Kas keelevaistu puudumisega saab õigustada võõrkeele oskamatust? Sellele küsimusele vastab Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder. On teisi küsimusi veel: kas üksi keelevaistust piisab võõrkeele omandamiseks? Kas emakeele jaoks peab ka olema keelevaistu? Saate autor on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelepoliitika keeleaastal 00:30:07

    KEELESAADE. Keelepoliitika keeleaastal (13.01.2019)

    Indrek Reimand: "Võib uskuda, et valimiste tulemused, võitnud koalitsiooni keelepoliitika mõjutab kindlasti keelepoliitika põhialuseid." Eelmisel aastal pikendati kehtinud eesti keele arengukava, haridus- ja teadusministeeriumile on tehtud ülesandeks koostada Eesti keelepoliitika põhialused, mis peaksid Riigikokku jõudma suvel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Mida ütleks Jaan Tõnisson? 00:32:08

    KEELESAADE. Mida ütleks Jaan Tõnisson? (06.01.2019)

    TÜ lektor Marju Lepajõe ütles Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil, et "Eestil on vaja jõuda algupärasuseni." Marju Lepajõe: "See on saatuse šanss, et me oleme kuskil äärealal kahe maailma vahel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ants Viires 100 00:45:05

    KEELESAADE. Ants Viires 100 (23.12.2018)

    Keeletadlane Jüri Viikberg: "Ants Viires on rahvateadust pidanud silmas kõige laiemas mõttes, ta ei ole ranget vahet teinud etnograafial, folkloristikal, ajalool ja oma kogumistöödega leidis ta ainelise kultuuri ja leksikaaleid seoseid ning kirjeldas keeleandmete põhjal ainelist kultuuri...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Runneldame! 00:30:32

    KEELESAADE. Runneldame! (09.12.2018)

    Hando Runneli sünnipäeva puhul kuulasime täna Hando Runneli luuletusi ER varamust ja esimese luulepeo salvestusest. Luulest ja luuletamisest rääkisid arhiivilindilt Hando Runnel ja Mikk Mikiver. Luuletusi esitasid Hando Runnel, Jaanus Rohumaa, Andres Ots, Mikk Mikiver, Silvia Laidla, Juhan Viiding, Urmas Alender ja Ruja, Anu Lamp, Peeter Tooma, Härmo Saarm, Heino Mandri, Indrek Sammul ja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Peeter Põld 140 00:31:17

    KEELESAADE. Peeter Põld 140 (02.12.2018)

    1. detsembril 100 aastat tagasi võtsid eestlased ülikooli Saksa okupatsioonivõimudelt üle. Esimene haridusminister Peeter Põld astus küll vabatahtlikuna Vabadussõtta, kuid kutsuti kiiresti tagasi ette valmistama eestikeelse ülikooli käivitamist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. ÕS 100 00:32:45

    KEELESAADE. ÕS 100 (25.11.2018)

    Eesti Keele Instituut esitles konverentsil uut "Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018" ja 1918. aasta "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu" kommenteeritud veebiväljaannet. Konverentsil räägiti ka sellest, missugune on tuleviku ÕS...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kalevipoeg/Kalevdels 00:43:44

    KEELESAADE. Kalevipoeg/Kalevdels (18.11.2018)

    Luuletaja ja tõlkija Guntars Godinš: "Kalevipoeg ei ole mingi suur kangelane, tema on seiklusmees. Kalevipoeg on loomulik. See on eestlaste mõtlemisviis." Guntars Godinš räägib saates sellest, kuidas eesti regilaulu on võimalik läti rahvaluulekeelde tõlkida, mille poolest meie rahvalaulud erinevad ja mis on sarnast; kas lätlastele on rahvalaul lähedasem kui eestlastele, miks Kalevipoeg on läti keeles Kalevdels ja mitte Kalevipoegs...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti ja läti rahvaluule 00:36:18

    KEELESAADE. Eesti ja läti rahvaluule (11.11.2018)

    Folklorist Kristi Salve: "Lätlase lemmikroog on muidugi teine lätlane, mitte eestlane!" Saates on juttu sellest, kui palju on Lätit meie rahvaluules ja kui palju Eestit läti rahvaluules, miks esineb Riia nime eesti rahvaluules rohkem, kui Eesti kohanimesid kokku, miks on lätlastele nende rahvalaul lähedasem, kui eestlastele on regivärss ja kas kõik teed viivad ikka Rooma? Saate autor on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Riga või Riia? 00:39:19

    KEELESAADE. Riga või Riia? (04.11.2018)

    "Lätlased kodustavad meie kohanimesid täpselt samuti, nagu meie nende omi," kinnitab keeleteadlane Lembit Vaba. Lätlastel ei ole kõiki meie täishäälikuid ja läti keeles olevad grammatilised sood nõuavad seda, et kõik kohanimed tuleb vormistada, kas nais- või meessooslistena...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Uudised 100 aastat tagasi 00:42:52

    KEELESAADE. Uudised 100 aastat tagasi (28.10.2018)

    Ajakirjanduse uurija Roosmarii Kurvits: "Esimene maailmasõda pani Eestis aluse uudisajakirjandusele." Saates on juttu sellest, kui kiiresti ja mil moel said eestlased teada Franz Ferdinandi tapmisest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Võistluste Tuum ja Ehe Eesti võitjad 00:25:24

    KEELESAADE. Võistluste Tuum ja Ehe Eesti võitjad (21.10.2018)

    Vikerraadios oli juba seitsmendat korda keelevõistlus TUUM, kus žürii antud tekstist tuli üles leida selle tuum ja teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte. Žürii esimees Tiit Hennoste kuulutab saates välja võitjad...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Masin- ja neurotõlge 00:36:15

    KEELESAADE. Masin- ja neurotõlge (14.10.2018)

    Missugused on masintõlke puudused ja voorused, missugused on neurotõlke puudused ja voorused? Mida tõlgib masin valesti ja mida tõlgib inimene valesti? Missugune on eesti keele masin- ja neurotõlke tase? Kogenud tõlkija Mall Laur: "Masin on kui laps, kes vajab keele omandamiseks tuge, suhtlemist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. "Räägi minuga eesti keeles" 00:33:44

    KEELESAADE. "Räägi minuga eesti keeles" (07.10.2018)

    "Palun rääkige eesti keeles!" - see on üleskutse inimestelt, kes õpivad eesti keelt ja soovivad seda rääkida. Selleks on ajakirjanik Natalja Kitami eestvedamisel algatatud samanimeline ettevõtmine, millega saavad kõik soovijad ühineda...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. ÕS ja uued sõnad 00:32:58

    KEELESAADE. ÕS ja uued sõnad (30.09.2018)

    Säuts ja tviit, prügipimedus, kaugvõti, klikiaeg, taskusaade - väike valik sõnadest, millest saates jutt on. Õigekeelsussõnaraamat ilmus sügisel 100 aastat tagasi. Juubeli puhul ilmub uus ÕS. Kui palju on selles sõnu, missugused on kõige uuemad sõnad, missugused on täiesti uued, missugused sõnad on saanud uue tähenduse, kas on ka sõnu, mis arvatake uuesti sõnaraamatust välja? Neile küsimustele vastab ÕS-i peatoimetaja Maire Raadik...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Autosõnastik 00:34:52

    KEELESAADE. Autosõnastik (23.09.2018)

    Autonduse oskussõnavarast, kuidas rääkida autondusest selges ja ilusas eesti keeles ja mis roll on selles ajakirjanikel. Autosõnastikust, mis on veerand sajandiga paberilt veebi jõudnud. Võrguväljaannet uuendatakse pidevalt...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Segasest selgeks 00:32:52

    KEELESAADE. Segasest selgeks (16.09.2018)

    Juba viiendat aastat tunnustatakse Eestis selge sõnumi auhinnaga neid ettevõtteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning lähtub eelkõige kasutaja vajadustest. Selgeid sõnumeid otsitakse igalt poolt: nii riigiasutuste ametlikest dokumentidest kui ka eraasutuste igasugustest dokumentidest, reklaamidest, videotest, plakatitest ehk kõikidest avalikus kasutuses olevatest infosõnumitest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keel teise keelena 00:41:23

    KEELESAADE. Eesti keel teise keelena (09.09.2018)

    Mare Kitsnik: "Eesti keele õppimise teeb venelastele raskeks hirm, et eesti keel on raske." Tartu Ülikooli teadlane Mare Kitsnik räägib oma teadustööst eesti keele kui teise keele õpetamise kohta ja kogemustest eesti keele õpetajana...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeele eksamitest 00:36:25

    KEELESAADE. Emakeele eksamitest (02.09.2018)

    Piret Järvela: "9. klassiga lõpeb eesti keele õigekirja õpetus. Eeldatakse, et 9. klassi lõpus saavutab õpilane sellise taseme, mis teda läbi gümnaasiumi, ülikooli ja tööelu aitab. Kui seda sugugi ei kontrollita, on see vastuolus kohustusliku põhihariduse olemusega...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kirjasüsteemid 00:33:59

    KEELESAADE. Kirjasüsteemid (17.06.2018)

    Saade omapärastest ja huvitavamatest kirjasüsteemidest, näiteks mongoli püstkirjast. Räägib EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll. Saates on juttu nii maailmas enamlevinud kirjasüsteemidest kui ka vähemkasutatavatest, aga seda põnevamatest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Letseburgi keel 00:37:10

    KEELESAADE. Letseburgi keel (10.06.2018)

    Kolmekeelne Luksemburg - missugune koht ja roll on selles ühiskonnas letseburgi keelel prantsuse ja saksa keele kõrval? Kui vana on letseburgi keel, missuguses olukorras kasutab luksemburglane saksa, missuguses prantsuse ja missuguses letseburgi keelt? Mida meil on õppida letseburglastelt, räägib pikka aega Luksemburgis tõlkijana töötanud Mall Laur...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Jaapani keel. 02 00:35:30

    KEELESAADE. Jaapani keel. 02 (03.06.2018)

    Maret Nukke: "Eestlastele on jaapani keelt tunduvalt lihtsam õpetada kui teistele eurooplastele." Samas soovitab Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor eestlastel käed jaapanlastega suheldes enda ligi hoida, sest energilised käeviiped võivad jaapanlasele anda vale signaali...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Jaapani keel. 01 00:35:36

    KEELESAADE. Jaapani keel. 01 (27.05.2018)

    Jaapanlaste viisakat kummardust teame hästi, aga kas viisakus väljendub ainult jaapanlase kehakeeles või saab viisakust rõhutada ka keeleliste väljendite valikuga, kas jaapanlased sinatavad või teietavad, kas jaapanlased räägivad ka rumalasti? Jaapani keelest räägib Tallinna Ülikooli Jaapani uuringute lektor Maret Nukke...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Reet Kasik 00:30:50

    KEELESAADE. Reet Kasik (20.05.2018)

    Reet Kasik: "Riik lihtsalt ei tule toime, kui teda igapäevaselt toimimas hoidvad inimesed ei valda korrektset kirjakeelt või ei hooli sellest". Keelesaatelised Reet Kasik ja saatejuht Piret Kriivan arutavad eesti keele murestikku...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kirjaviiside mõju nimedele 00:27:17

    KEELESAADE. Kirjaviiside mõju nimedele (13.05.2018)

    Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kirjaviiside vahetus 00:33:46

    KEELESAADE. Kirjaviiside vahetus (06.05.2018)

    Eduard Ahrensi grammatika uue tema loodud kirjaviisiga ilmus 175 aastat tagasi. Kirjaviiside vahetusest ja sellest, kuidas suhtuda korrapäratu ja vana kirjaviisi järelmõjudesse meie ees- ja perekonnanimedes räägib genealoog Fred Puss...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Noored eesti keelest 00:24:22

    KEELESAADE. Noored eesti keelest (29.04.2018)

    Kadrina keskkooli õpilane Krislin Mägi: "Vikerraadio hoiab eesti keelt ja toetab selle arengut ". Koeru keskkooli õpilane Triin Aasa: "Ma arvan, et eesti keelt on vaja kaitsta inglise keele, lohakuse ja lõpuks hääbumise eest!" Õpilaste teadusfestivalil osalenud Triin uuris algustähe ortograafia tundmist tänapäeval...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Taevas ja jumal 00:27:16

    KEELESAADE. Taevas ja jumal (22.04.2018)

    Tänapäeva eesti keeles on sõnal taevas kaks peamist tähendust: ruumiline asukohatähendus ja (mõtteline) jumala(te) asupaiga tähendus. Kust on pärit sõnad taevas ja jumal, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Ann Veismann...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Teine vikitund 00:32:02

    KEELESAADE. Teine vikitund (15.04.2018)

    Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate "Labor" kohta...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vikitund 00:24:35

    KEELESAADE. Vikitund (08.04.2018)

    Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Naljast naeruga 00:28:05

    KEELESAADE. Naljast naeruga (01.04.2018)

    Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda? Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures? Saate autor on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletegu 2017. Enn Ernits 00:35:09

    KEELESAADE. Keeletegu 2017. Enn Ernits (25.03.2018)

    2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik "Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni". Žürii: "Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Soome keel eesti koolis 00:31:35

    KEELESAADE. Soome keel eesti koolis (18.03.2018)

    Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Luulevalimik "Keele maitsest" 00:35:30

    KEELESAADE. Luulevalimik "Keele maitsest" (11.03.2018)

    Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Mart Velsker "Eesti kirjandusloos on kaks suuremat puhangut, kui on kirjutatud luuletusi keelest. Esimene on 19. sajandi teine pool ja natuke ka 20. sajandi algus ja teine puhang on laiemalt viimased 50 aastast, kui on keeleteemat peegeldatud"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Maakeel, emakeel, eesti keel 00:29:07

    KEELESAADE. Maakeel, emakeel, eesti keel (04.03.2018)

    Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis "kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida" ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Leedu keelest ja meelest 00:35:54

    KEELESAADE. Leedu keelest ja meelest (18.02.2018)

    Birute Klaas-Lang: "Leedu keelt loetakse vanimaks praegu kõneldavaks indoeuroopa keeleks ja seetõttu on ka arusaadav, miks leedu keelehooldajad soovivad seda vana ja unikaalset keelt alles hoida!" Eesti-leedu segaperest pärit Birute Klaas-Lang kirjeldab saates leedu keele erinevusi eesti keelega võrreldes ja räägib Leedu keelepoliitikast ja sellest, mida leedulased ise oma keelest arvavad...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Strateegiast kavani 00:40:01

    KEELESAADE. Strateegiast kavani (11.02.2018)

    "Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus", räägib saates Tartu ülikooli Narva Kolledži õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keel nagu pusle? 00:38:08

    KEELESAADE. Keel nagu pusle? (04.02.2018)

    Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe "tüki" juurde, siis kõik "tükid" muudavad üksteist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleseaduse täitmisest 00:37:02

    KEELESAADE. Keeleseaduse täitmisest (28.01.2018)

    Kas keeleseadus vajaks muutmist või kohendamist? Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, kuidas teised õigusaktid või riigis tehtavad reformid, nagu näiteks haldusreform, mõjutavad keeleseaduse täitmist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Tahab, saab, oskab? 00:40:24

    KEELESAADE. Tahab, saab, oskab? (21.01.2018)

    Uue keelekava eesmärk on kindlustada, et "Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli". Haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner kinnitab: "See eesmärk on ka riigi ees, et Eesti riik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelesäutsujad 00:33:24

    KEELESAADE. Keelesäutsujad (14.01.2018)

    "Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul", arvavad Vikerraadio keelesäutsujad. "Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada", küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: "Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Šotimaa keeled 00:35:04

    KEELESAADE. Šotimaa keeled (07.01.2018)

    Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Viru keeles ja meeles 00:33:31

    KEELESAADE. Viru keeles ja meeles (17.12.2017)

    Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: "Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. "Kuka keksi moi?" 00:32:22

    KEELESAADE. "Kuka keksi moi?" (10.12.2017)

    Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna "moi"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Elias Lönnrot Eestis 00:34:44

    KEELESAADE. Elias Lönnrot Eestis (03.12.2017)

    Kuusalus avati sellel suvel mälestusmärk tänapäevase eesti keele ortograafia loojale Eduard Ahrensile. Ahrensi teeneid oskas hinnata juba nende kaasajal Soome keelemees Elias Lönnrot. Elias Lönnroti Eestis käigust 1844...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ladina keel – antiigist popini 00:31:10

    KEELESAADE. Ladina keel – antiigist popini (26.11.2017)

    "Tinniat, tinniat, tintinnabulum..." Nii kõlab ühe tuntud jõululaulu refrään ladina keeles. Ladinakeelsest popmuusikast, kaasaegsest kirjandusest ja akadeemilisest elust räägib Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ladina keel - tuleviku keel? 00:30:31

    KEELESAADE. Ladina keel - tuleviku keel? (19.11.2017)

    Kas ladina keel on surnud keel või hoopis tulevikus taas lingua franca? Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi räägib saates, kes, kus ja millal rääkisid ladina keelt, kes räägivad praegu 21...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Mälestuste kirjutamisest 00:32:53

    KEELESAADE. Mälestuste kirjutamisest (12.11.2017)

    Missugune on teie esimene mälestus isast või vanaisast, kellega olete seda mälupilti jaganud? Kui oleks õigel ajal taibanud küsida, mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid need võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib keelesaates, kuidas ja kellele kirjutada ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ilmar Tammelo 00:35:50

    KEELESAADE. Ilmar Tammelo (05.11.2017)

    Ilmar Tammelo (1917-1982) on eesti õigusteadlane ja õigukeele uuendaja. "Ilmar Tammelo tõstis oma eestikeelsete õigusfilosoofia tekstidega meie õiguskeele uuele kõrgemale tasemele, nii et selles sai hakata pidama õigusalaseid teoreetilisi diskussioone", kinnitab õigusteadlane Peeter Järvelaid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Õiguskeele uuendajad 00:39:55

    KEELESAADE. Õiguskeele uuendajad (29.10.2017)

    Õigusteadlase Peeter Järvalaiu hinnangul on Tartu Ülikooli õppejõud surve all, et nad hakkaksid ladina keelt õpetama inglise keeles. Selle foonil küsib dotsent Järvelaid: "mis on juura tulevik?" Saates on juttu ladina keele rollist eesti õiguskeele arendamisel, andekatest juristidest ja õiguskeele uuendajatest Ernst Einist ja Artur-Tõeleid Kliimannist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Õiguskeele loojad 00:41:22

    KEELESAADE. Õiguskeele loojad (22.10.2017)

    Missugused õiguskeele terminid mõtles välja keeleuuendaja Johannes Aavik? Kui natuke mõelda, siis tuleb mõni kindlasti meelde, näiteks mõrvama. Õigusteadlane Peeter Järvelaid räägib saates õiguskeele loojatest, meestest, kes riiki ülesehitades jõudsid ka eesti keele arendamisega tegeleda...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Nimepillamine 00:27:01

    KEELESAADE. Nimepillamine (15.10.2017)

    Nimepillamine on tuntud inimeste, ettevõtete, pealkirjade jms mainimine kõnes või kirjas. Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse lektor Janek Kraavi räägib, miks "nimesid pillatakse", kus on nimepillamise ja osundamise piir ja kas nimepillamisest ka kasu võib olla...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Selged sõnumid maksuametist 00:25:41

    KEELESAADE. Selged sõnumid maksuametist (08.10.2017)

    Küllap tahame kõik lepingut, kasutusjuhendit või ka väiksemaid infosõnumeid saada sellises keeles, et me ka loetut mõista võiksime. Et selget keelekasutust edendada korraldatakse Eestis selge sõnumi võistlust...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeel rahvusülikoolis 00:38:08

    KEELESAADE. Emakeel rahvusülikoolis (01.10.2017)

    Professor Birute Klaas-Lang: "Tartu Ülikoolis on ingliskeelsetel õppekavadel õppimas ligi 600 üliõpilast, aga kurioosne on hoopiski see, et 35% neist on Eestist pärit. See tähendab, et mõne eriala eestikeelsed õppekavad on suletud ja ei olegi võimalik neist magistri tasemel eesti keeles õppida"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kokkuvõttevõistlusest 00:27:48

    KEELESAADE. Kokkuvõttevõistlusest (24.09.2017)

    Juba 6. aastat toimub keelevõistlus Tuum, milles saab panna proovile oma oskust teha kokkuvõte mahukast tekstist. Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste räägib, kuidas žürii sobiva teksti välja valib, missugused on levinumad probleemid, kas lühisõnumeid kirjutama harjunud tviterdajatel on kokkuvõtte tegemine hõplsam või hoopis raskem...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Süntaks 00:32:30

    KEELESAADE. Süntaks (17.09.2017)

    Tartu Ülikooli kirjastuse sarjas "Eesti keele varamu" on ilmunud kolmas raamat: "Eesti keele süntaks". Kollektiivne monograafia on kõige ulatuslikum ülevaade eesti keele lauseehitusest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vellerism 00:34:54

    KEELESAADE. Vellerism (10.09.2017)

    Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Anneli Baran räägib Charles Dickensist ja Samuel Wellerist, Astrid Lindgrenist ja hulkur Rasmusest, Martin Lutherist ja tema kõnedest, sest neid nimesid ühendavd vellerismid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vadja keel 00:39:05

    KEELESAADE. Vadja keel (03.09.2017)

    Kuidas on võimalik teha ühele keelele kirjakeelt, millega tuleb arvestada, mida silmas pidada, selgitab votoloog Heinike Heinsoo. Kas koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluvat vadja keelt on võimalik päästa hääbumast, kuidas kõlavad vadja keeles meile tuntud laste- ja mängulaulud, kui palju on vadjalasi veel alles? Saatejuht on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleinspektsiooni töömailt 00:31:46

    KEELESAADE. Keeleinspektsiooni töömailt (28.05.2017)

    Keeleinspektsioonil on alates 2016. aastast õigus lisaks töötajate keeleoskuse kontrollimisele hinnata ka keelefirmade tegevust. Missugune on eesti keelt võõrkeelena õpetavate keelefirmade tase, sellest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Brexit ja õiguskeel 00:29:48

    KEELESAADE. Brexit ja õiguskeel (21.05.2017)

    Brexiti mõjust Euroopa Liidus kõneldavatele keeltele. Kuidas mõjutab Brexit inglise keele käekäiku ja staatust, kas ja kuidas mõjutab see omakorda eesti keelt? Saates on keele- ja õigusteadlane Merike Ristikivi...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keele riigieksam 00:35:55

    KEELESAADE. Eesti keele riigieksam (14.05.2017)

    Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused ülesanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Mari keelest ja meelest 00:27:42

    KEELESAADE. Mari keelest ja meelest (07.05.2017)

    "Eesti-mari sõnaraamat" on esimene suur kakskeelne sõnaraamat eesti-mari suhete ajaloos. Sõnaraamatu toimetaja on EKI keeleteadlane Sven-Erik Soosaar. Lisaks abile sugulaskeelte sõnavara mõistmisel toetavad need sõnaraamatud väiksemate võimalustega sugulaskeelte arendamist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ütle tere! 00:34:01

    KEELESAADE. Ütle tere! (30.04.2017)

    Tere-liikumise eesmärk on õpetada eestlased taas teretama. Liikumise eestvedaja, sisearhitekt Ivi-Els Schneider usub, et lihtne viisakusväljend aitab Eesti elu edendamisele kaasa. Saates mõtleme elus ettetulevate olukordade peale, kus teretamine meelest ära kipub minema...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Taime- ja linnunimed 2 00:31:18

    KEELESAADE. Taime- ja linnunimed 2 (16.04.2017)

    Meie lindudel ja taimedel on päris oma eestikeelsed nimed, on palju laenatuid, mugandatuid, täiendatuid, aeg-ajalt tuleb ette sedagi, et keelekasutajad otsustavad taimel või linnul nime ära vahetada...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Taime- ja linnunimed 1 00:33:52

    KEELESAADE. Taime- ja linnunimed 1 (09.04.2017)

    Kevadises keelesaates on külas taimeteadlane Toomas Kukk ja linnuteadlane Eerik Leibak. Hakkame arutama seda, kuidas linnud ja taimed on eesti keeles oma nimed saanud ja kuidas uusi nimesid pannakse. Miks komisjonid palehigis töötavad, et uutele taime- ja linnuliikidele eestikeelseid nimesid panna, kellele seda vaja on? Sekka kuuleme ka põnevaid nimelugusid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Säutsupääsuke 00:26:41

    KEELESAADE. Säutsupääsuke (02.04.2017)

    Säutsupääsuke Keiti Vilms kutsub üles õppima igal päeval ühe uue sõna! 2016. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 28 mullust keeletegu ja nende hulgast valis rahvas parimaks Säutsupääsukese kalambuurid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeeleõpetus 00:33:33

    KEELESAADE. Emakeeleõpetus (26.03.2017)

    Kas emakeeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne, nii et pärsib eneseväljendusoskuse arendamist? Mida peab eesti keele õpetaja õpilasele selgeks õpetama, missugused on õpetaja võimalused seda teha ja missugune on õpilase roll selles protsessis? Mida arvavad õpilased õigekeelsusnormidest ja keelelistest vabadustest? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Miljon+ 00:29:14

    KEELESAADE. Miljon+ (19.03.2017)

    Miljon+ (http://www.miljonpluss.ut.ee/) on Vikipeedia arendamise projekt, milles saab kaasa lüüa igaüks, kes soovib eesti keele ja kultuuri tulevikku kindlustada. Eestikeelsete artiklite arv loodetakse viia aastaks 2020 miljonini, et luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas vaba entsüklopeedia...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Andrus Saareste 00:37:46

    KEELESAADE. Andrus Saareste (12.03.2017)

    Keeleteadlase ja murdeuurija Andrus Saareste (1892- 1964) teadustöö tähtsaimateks tulemusteks on murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatu koostamine, samuti tööde tsükkel eesti keele olemusest ja ajaloost...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kohanimeuurija Marja Kallasmaa 00:36:54

    KEELESAADE. Kohanimeuurija Marja Kallasmaa (05.03.2017)

    Ferdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa, kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletegu 2016 00:31:10

    KEELESAADE. Keeletegu 2016 (26.02.2017)

    Tänavu valitakse aasta keeletegu 11. korda. Kandidaate on taas esitatud rekordiliselt palju ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keele intonatsioon 00:28:58

    KEELESAADE. Eesti keele intonatsioon (19.02.2017)

    Ka eesti keeles on suulises suhtluses intonatsioonil täita oma roll. Kui palju on eesti keeles erinevaid intonatsioonimalle, missugused tegurid mõjutavad intonatsiooni, mida me intonatsioonist välja saame lugeda? Eesti keele intonatsioonist on kirjutanud esimese pikema käsitluse raamatusse "Eesti keele hääldus" TÜ vanemteadur Eva Liina Asu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keele hääldus 00:24:30

    KEELESAADE. Eesti keele hääldus (12.02.2017)

    Kas on olemas reeglid, kuidas eesti keele häälikuid, sõnu, lauseid õigesti hääldada tuleb? Eesti keele varamu - eesti keele monograafiate sarja teine raamat kannab pealkirja "Eesti keele hääldus"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelesaatest endast 00:42:37

    KEELESAADE. Keelesaatest endast (05.02.2017)

    90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Värvinimed 00:29:19

    KEELESAADE. Värvinimed (15.01.2017)

    Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ülakoma 00:38:02

    KEELESAADE. Ülakoma (08.01.2017)

    Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Peaaegu 90! 00:38:28

    KEELESAADE. Peaaegu 90! (18.12.2016)

    Tõepoolest, esimene keelesaade oli eetris napp kuu aega pärast ringhäälingu alustamist. Aga missuguse keele saade see oli ja millal oli saatekavas esimene eesti keele saade? "Keelesaates" kõnelevad legendaarsed raadiohääled: kuldmikrofoni omanik ja teenekas raadioajaloo uurija Vello Lään räägib esimestest keelesaadetest ringhäälingu algusaegadel ja raadio sõnavara sünnist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Tunded ja seosed 00:31:42

    KEELESAADE. Tunded ja seosed (11.12.2016)

    Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku "Eesti tunded. Sõnaportreed" on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna "kadedusest" "õnneni"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Perekonnanimede eestistamisest 00:42:14

    KEELESAADE. Perekonnanimede eestistamisest (04.12.2016)

    "Eestlasele eesti nimi!" Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Edukad ärinimed 00:41:42

    KEELESAADE. Edukad ärinimed (27.11.2016)

    Sel sügisel tunnustati esimest korda ilusate eestikeelsete nimedega äriettevõtteid. Laureaadid on Puupagana OÜ tööstusettevõtte kategoorias, Valge Klaar teenindusettevõtte kategoorias, Sõltumatu Tantsu Lava vabaühenduste kategoorias ja OÜ Tulõtungal aasta uustulnuka kategoorias...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ooperitõlge 00:30:16

    KEELESAADE. Ooperitõlge (20.11.2016)

    Kas oopereid tuleks esitada originaalkeeles või kasutada tõlget, kas see on usu-, moe- või rahaküsimus? Kui tõlkida, siis kuidas tõlkida? Mille järgi otsustatakse, kas ooper tõlgitakse esitajale laulmiseks või teatrikülastajale lugemiseks? Keelesaates on staažikas ooperi lavastaja ja tõlkija Neeme Kuningas...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Lemmikloomade nimed 00:34:27

    KEELESAADE. Lemmikloomade nimed (13.11.2016)

    Kes on Küüdik, Leemik ja Merik? Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva räägib lemmiklooma nimedest. Miks loomadele nimed pannakse, missuguseid nimesid anti varem loomadele ja misssugused trendid on praegu lemmiklooma nimemoes, kas ka lemmikloomadele pannakse saksikuid, võõrapäraseid nimesid või on kodumaised ülekaalus? Kui nimi ja amet ei riku meest, kas siis nimi võib rikkuda looma? Saate autor ja toimetaja on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelekeskused Soomes ja Rootsis 00:27:39

    KEELESAADE. Keelekeskused Soomes ja Rootsis (06.11.2016)

    Nn Oki raporti põhjal arutatakse Eestis selle üle, kas liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga või siiski mitte. Kas ja kuidas liita teadus- ja arendusasutusi kõrgharidussüsteemiga, missugused on Soome ja Rootsi kogemused? Rootsi keeleasjadest, Keele ja Rahvapärimuste Instituudist ning Rootsis tehtavast keeletööst räägib saates Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag ja Soome Kodumaa Keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkko Nuolijärvi räägib, kuidas Soomes ja on keeleelu korraldatud...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Õ hääldamisest ja kirjutamisest 00:29:31

    KEELESAADE. Õ hääldamisest ja kirjutamisest (30.10.2016)

    Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Õ sünnilugu 00:29:03

    KEELESAADE. Õ sünnilugu (23.10.2016)

    Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Rannarahva sõnad 00:34:03

    KEELESAADE. Rannarahva sõnad (16.10.2016)

    "Saaremaa rannasõnastikus" on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Perekonnanimed 2 00:36:55

    KEELESAADE. Perekonnanimed 2 (09.10.2016)

    200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Perekonnanimed 1 00:36:54

    KEELESAADE. Perekonnanimed 1 (25.09.2016)

    Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeeleõpetus Eestis 00:41:22

    KEELESAADE. Emakeeleõpetus Eestis (18.09.2016)

    Missugune on emakeele ja emakeele õppimise maine iseseisvas Eestis? Iseseisvas Eestis räägitakse palju sellest, et emakeelt on igav õppida, õpetajad on vanad ja õppetöö iganenud ja sellest, kuidas muulased eesti keele selgeks saaksid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kas teietada või sinatada? 00:32:21

    KEELESAADE. Kas teietada või sinatada? (11.09.2016)

    Sinatamisest ja teietamisest ja sellest, kumma kasuks otsustada, räägib Tartu Ülikooli professor Renate Pajusalu. Kas me teietame soomlaste ja venelastega sarnastes situatsioonides ja sarnastel põhjustel, kas ja miks sinatamine levib, kas lõpuks läheme kõik sina peale üle? Kas on ikka nii alati, et teietemine on viisakas ja sinatamine mitte nii väga ehk mitut moodi saab eesti keeles olla viisakas? Saatejuht on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelenõuanne 50 00:33:15

    KEELESAADE. Keelenõuanne 50 (04.09.2016)

    "EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale)"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vene keel Eestis ja Venemaal 00:30:17

    KEELESAADE. Vene keel Eestis ja Venemaal (29.05.2016)

    Venemaa ja Eesti venekeelse diasporaa keele erinevustest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Saates on juttu ka sellest, kui palju tegeletakse Eestis vene keelega teaduslikul tasemel, kui palju Venemaal muretsetakse vene keele puhtuse pärast...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vene keel Eestis tänapäeval 00:26:17

    KEELESAADE. Vene keel Eestis tänapäeval (22.05.2016)

    Vene keelest Eestis, eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeva Eestis ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Missugustest asjaoludest sõltub, kui palju mõjutusi jõuab eesti keelest vene keelde? Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vene keel. Vanausulised 00:28:28

    KEELESAADE. Vene keel. Vanausulised (15.05.2016)

    Vene keelest Eestis, vanausuliste keele kujunemisest ja eesti keele mõjudest vene keelele tänapäeval ehk Eestimaa venelaste emakeelest räägib Tartu Ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja. Milles avaldub eesti keele mõju vene keelele kõige rohkem? Missugust vene keelt kasutab vene keelne meedia Eestis? Kas eesti keele mõju vene keelele tajutakse ohuna? Saate autor ja toimetaja on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeelne Eesti 00:38:35

    KEELESAADE. Emakeelne Eesti (08.05.2016)

    Eesti keele püsimise poolt räägib terve suur hulk tegureid, aga ohutunne keelekadumise pärast on meis kõvasti kinni. Kas me muretseme liiga palju või muretseme liiga vähe, kas me tähtsustame oma keelt ülearu või oleme hoolimatud? Millest või kellest rohkem sõltub eesti keele ja eestluse püsimine, räägib Tartu Ülikooli professor Martin Ehala...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Nõiasõnad 00:37:56

    KEELESAADE. Nõiasõnad (01.05.2016)

    Mare Kõiva on folklorist (Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur), kes on süvitsi uurinud nõiasõnu ja loitsusid. Loitsude ja nõisasõnade taga on Mare Kõiva sõnutsi usk sõna jõusse. Kas nõiasõnad elavad ka praegu, kas neid kasutatakse ka praegu, sellest ongi saates juttu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ütle üks ilus ärinimi 00:31:08

    KEELESAADE. Ütle üks ilus ärinimi (24.04.2016)

    Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts on kuulutanud välja ettevõttenime võistluse "Ehe Eesti - Eesti ettevõttele eesti nimi". Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk räägib saates, missugused nõuded on Eestis ettevõttenimedele esitatud ja kuidas neid nõudeid täidetakse...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Merekeelest 00:38:39

    KEELESAADE. Merekeelest (17.04.2016)

    1996. aasta aprillis esitleti Tallinnas "Mereleksikoni" - eestikeelset ja Eesti-keskset merendusalast entsüklopeedilist teatmeteost. Ajaga kaasas käimiseks loodi 2009. aastal veebi-entsüklopeedia "Mereviki", mida pidevalt täiendatakse...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Sõna moodustuse viisid ja võimalused 00:36:35

    KEELESAADE. Sõna moodustuse viisid ja võimalused (10.04.2016)

    Tartu Ülikooli kirjastuse sari "Eesti keele varamu" on läbi aegade esimene ja suurim monograafiate sari eesti keele kohta. Sellesse kuuluvad ülevaateteosed eesti kirjakeele struktuurist, suulisest eesti keelest, eesti keele ja eesti kirjakeele ajaloost ning eesti murrete grammatikast...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Tõlkija Adam Cullen 00:34:21

    KEELESAADE. Tõlkija Adam Cullen (03.04.2016)

    Minnesotast Minneapolisest pärit tõlkija Adam Cullen on 2014. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Adam Cullen elab Eestis ja tõlgib eesti proosat, luulet ja näidendeid inglise keelde. Paljude teiste autorite hulgas on ta tõlkinud Tõnu Õnnepalu ja Mihkel Muti romaane, Jürgen Rooste, Veronika Kivisilla ja Asko Künnapi luulet...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. "Oh, issand!" 00:32:25

    KEELESAADE. "Oh, issand!" (27.03.2016)

    Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib piibliütlustest. Kuidas piibli tõlkimine on mõjutanud vanasõnade levikut, missugused folkloorsed väljendid on piiblist rahva suhu jõudnud ja missugused vastupidi rahva suust piiblisse...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Piibliütlused 00:27:15

    KEELESAADE. Piibliütlused (20.03.2016)

    Vanasõnade uurija akadeemik, Tartu Ülikooli erakorraline professor ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur, Wiedemanni auhinna laureaat Arvo Krikmann räägib kahes piibliütlustest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. "Hõbevalge" / "Bianco argento" 00:29:14

    KEELESAADE. "Hõbevalge" / "Bianco argento" (13.03.2016)

    Itaalia estofiilide ja Itaalia Eesti Seltsi eestvedamisel ilmub peagi itaalia keeles Lennart Meri mütoloogiline reisikiri "Hõbevalge." Eesti keeles ilmus "Hõbevalge" esimest korda 40 aastat tagasi 1976...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. E-etteütlus 9. korda! 00:31:48

    KEELESAADE. E-etteütlus 9. korda! (06.03.2016)

    Kristjan Jaak Petersoni 215. sünniaastapäeval 14. märtsil 2016. aastal tähistame 20. korda emakeele päeva. Vikerraadios on siis üheksandat korda e-etteütluse päev. Tallinna Ülikooli tudeng Silvia Süda uuris bakalaureusetöös Vikerraadio e-etteütluse korraldamist ja etteütlustes tehtud vigu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keele- ja meremees Uno Laur 00:31:24

    KEELESAADE. Keele- ja meremees Uno Laur (28.02.2016)

    Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu kapten Uno Laur keelemeheliku pühendumise eest eesti merekeele kaitsmisele. Kapten Uno Laur peab väga tähtsaks, et oskuskeeles oleksid olemas korrektsed eestikeelsed terminid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vanasõnad 00:33:43

    KEELESAADE. Vanasõnad (21.02.2016)

    Enne mõtle, siis ütle. Igal oinal oma mihklipäev. Jagajale jäävad näpud. Kes ei tööta see ei söö. Lõpp hea, kõik hea. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Oma silm on kuningas. Vana arm ei roosteta...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletegu 2015 00:26:10

    KEELESAADE. Keeletegu 2015 (14.02.2016)

    Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus tutvustab Keeleteo kandidaate. Aasta keeletegu valitakse juba 10. korda. Saate autor ja toimetaja on Piret Kriivan. Helioperaator Vvika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Tulevik eesti keeles 00:28:29

    KEELESAADE. Tulevik eesti keeles (07.02.2016)

    Keeltes on olemas võimalused väljendada sündmuse toimumise aega: minevikku, olevikku või tulevikku. Tuleviku väljendamise võimalustest eesti ja teistes läänemeresoome (soome, liivi, lüüdi jt) keeltes räägib TÜ läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. See pöörane pöördsõna 00:35:16

    KEELESAADE. See pöörane pöördsõna (31.01.2016)

    Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, mis väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või öeldise koosseisus. Pöördsõna muutub üldjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keele rollist omakssaamise teel 00:27:42

    KEELESAADE. Keele rollist omakssaamise teel (24.01.2016)

    Räägib Anu Põldsam. Saatejuht ja toimetaja on Piret Kriivan. Keele ja meele roll võõrast omakssaamise teel räägiti Tartu Ülikooli aastapäeva konverentsil läinud aasta lõpul. Lazar Gulkowitschist, juudi teadlasest, pagulasest, kes sai Eestis omaks, räägib Tartu Ülikooli õppejõud Anu Põldsam...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Võõrkeeleoskuse mõõtmisest 00:34:50

    KEELESAADE. Võõrkeeleoskuse mõõtmisest (17.01.2016)

    Võõrkeelte õppimisest Eestis ja keeleõppe tulemuste mõõtmisest, samuti Euroopa reeglitest võõrkeelte õpetamisel. Räägivad Euroopa keelemapi Eesti mudeli väljatöötajad, Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender ja Tartu Ülikooli õppejõud Ülle Türk...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Maleterminoloogia 00:33:24

    KEELESAADE. Maleterminoloogia (03.01.2016)

    Ajakirjanik ja luuletaja Ado Grenzstein võttis 1883. aastal oma maleõpikus kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng. Tema loodud terminoloogiat arendas edasi maletaja Johannes Türn...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Väike jõulusalmik 00:30:13

    KEELESAADE. Väike jõulusalmik (20.12.2015)

    Talveootusesse toob talvist hõngu selle aasta viimane "Keelesaade". Kuulame Juhan Liivi, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Heiti Talviku, Aleksander Suumani, Paul-Eerik Rummo, Ellen Niidu ja eesti laste luuletusi...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Indrek Park eesti ja indiaani keeltest 2 00:36:09

    KEELESAADE. Indrek Park eesti ja indiaani keeltest 2 (13.12.2015)

    Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, ta töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Töö võõraste keeltega, mis on väljasuremise ohus, paneb mõtlema ka oma emakeele peale...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Indrek Park eesti ja indiaani keeltest 1 00:36:49

    KEELESAADE. Indrek Park eesti ja indiaani keeltest 1 (06.12.2015)

    Indrek Park on eesti keeleteadlane, kes õpib, uurib, kirjutab üles ja loob grammatikat indiaani keeltele, töötab Indiana Ülikooli juures asuvas Ameerika Indiaanlaste Uurimise Instituudis. Kui palju on indiaani keeli, kas kõik indiaani keeled on sugulased, kuidas need keeled kõlavad, kuidas nimetavad indiaanlased oma emakeelt, mis sunnib eesti teadlast elama indiaani reservaadis, et indiaanlaste keeli väljasuremisest päästa? Mis või kes ohustab eesti keelt? Saatejuht, autor ja toimetaja on Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Alice kohtub Saussure`iga 00:27:03

    KEELESAADE. Alice kohtub Saussure`iga (29.11.2015)

    Novembri lõpus sai saja viiekümne aastaseks briti kirjaniku Lewis Carrolli armastatud tegelane Alice. Keelesäutsu toimetaja Priit Põhjala lemmiktsitaat Alice'i juttudest on Kuugel-Muugeli (inglise Humpty Dumpty) keelealane mõtteavaldus raamatust "Alice Peeglitagusel maal": "Kui mina ütlen mõne sõna, siis tähendab see täpselt seda, mida mina soovin"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Arstide riigikeele oskus 00:31:47

    KEELESAADE. Arstide riigikeele oskus (15.11.2015)

    Eestlase õigusest ja võimalusest saada Eestis riigikeelset arstiabi räägib Tartu Ülikooli Narva kolledži eesti keele lektoraadi juhataja dotsent Mart Rannut. Arstide riigikeele oskuse uuringust on selgunud, et igal seitsmendal patsiendil on olnud eestikeelse arstiabiga probleeme...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kollokaadid 00:26:12

    KEELESAADE. Kollokaadid (08.11.2015)

    10 kõige olulisemat eestikeelset sõna, mis tähistavad inimest, on inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema. Missuguses kontekstis need sõnad esinevad ehk missugused sõnad ümbritsevad põhisõna ja mida ütleb see keelekasutajate hoiakute, arusaamade, keelekasutajate omavaheliste suhete kohta? Saates esineb Eesti Keele Instituudi teadlane Liisi Piits, kes kevadel kaitses doktoritöö pealkirjaga "Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kohanimeraamat 00:29:13

    KEELESAADE. Kohanimeraamat (01.11.2015)

    Eesti kohanimed jutustavad meie lugu. Kuidas nimed sünnivad ja missugust informatsiooni endas kannavad? Kas ja kui palju ja mille poolest erinevad Eesti kohanimed piirkonniti? Miks valmivast kohanimeraamatust tänavanimesid ei leia, kas Kaali järve nimel on mingit pistmist sellega, et Saaremaa on maailmalõpu saar, räägib saates EKI peakeelekorraldaja Peeter Päll...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Araabia keel 00:37:47

    KEELESAADE. Araabia keel (25.10.2015)

    Araabia keelest, kirjakeelest ja kõnekeeltest ning araabia keele õpetamisest Eestis räägib Tallinna Ülikooli Lähis-Ida kultuuriloo õppejõud Helen Geršman. Juttu on sellest, millest koosneb araabia kiri, kas kõik araabia kõnekeeli rääkivad inimesed saavad aru araabia meediakanalitest, näiteks ka Al Jazeerast, kui palju on araabia keele oskajaid Eestis, missugust keelt Eestis õpetatakse...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Pagulaste keeleõpe 00:18:33

    KEELESAADE. Pagulaste keeleõpe (18.10.2015)

    Pagulaste keeleõpet korraldab sotsiaalministeerium. Ministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag räägib keeleõppe põhimõtetest ja korralduslikust küljest. Keeleõpetajate leidmiseks korraldatavast konkursist, tõlketeenusest ja teistest küsimustest, mis seoses keeleõppega lahendada tuleb ja kes on asüülitaotleja, pagulane, kes on rahvusvahelise kaitse taotleja...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kehakeel 00:31:53

    KEELESAADE. Kehakeel (11.10.2015)

    Mida kõneleb eestlase keha? Kuidas mõjutab suhtlemisprotsessi, meie eneseväljendust ja seda, kuidas me suhtlemisel teise poole sõnumit vastu võtame, meie keha keel? Saates kõneleb kultuuriajaloolane, psüholoog ja sotsioloog Jüri Uljas, kes on kirjutanud raamatu "Eestlase keha kõneleb...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keel avalikus ruumis. 00:30:05

    KEELESAADE. Eesti keel avalikus ruumis. (04.10.2015)

    Räägime eesti keelest Eesti avalikus ruumis: televisioonis, arstikabinetis, trollibussis, toidupoes ja mujal. Stuudios on Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Europarlamendisaadiku Yana Toomi kriitika keeleseaduse mittevastavause kohta Euroopa Liidu seadustele, Arstide Liit on "mures nii tänase kui ka juba lähitulevikus kujuneda võiva olukorra pärast seoses uue migratsioonilainega", ETV+ ja eesti keel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti Keele Instituudi tulevik 00:33:23

    KEELESAADE. Eesti Keele Instituudi tulevik (27.09.2015)

    Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Soome-ugri ümarlaud 00:31:26

    Keelesaade: KEELESAADE. Soome-ugri ümarlaud (20.09.2015)

    Mis kasu võiks olla kodanikuühiskonna arendamisest või kaasaegsest tehnoloogiast soome-ugri idapoolsete keelte tuleviku jaoks ja kuidas mõjutab praegune rahvaste ränne läänepoolseid soome-ugri keel? Krista Taim kogus Ungaris soome-ugri kirjanike kongressil vestlusringi kirjanik Arvo Valtoni, soome-ugri uuringute professori Eva Toulouze'i ja soome-ugri keelte professori Janos Pusztay...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vahemere saarerahvaste keeled. 00:35:35

    KEELESAADE. Vahemere saarerahvaste keeled. (13.09.2015)

    Vahemere saartel elab palju rahvaid, ent oma keelega rahvaid vaid neli: korsiklased, sardid, sitsiillased ja maltalased. Kuidas saab väikese rahva keel püsima jääda, millest või kellest see sõltub? Kuidas on nimetatud keeled seni püsinud ja kas neid keeli kõneldakse veel ka kauges tulevikus? Nendest ja muu hulgas ka letseburgi (luksemburgi) keelest, mida kõneleb maailmas vähem kui pool miljonit inimest räägib Luksemburgis elav ja töötav keeleteadlane Mall Laur, raamatu "Vahemere vaprad saarerahvad " autor...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Leelo Tungal. 00:54:24

    KEELESAADE. Leelo Tungal. (31.05.2015)

    Tänavu pälvis Wiedemanni keeleauhinna Leelo Tungal aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja «seltsimees lapse» meenutuste eest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Lembit Vaba. 00:26:50

    KEELESAADE. Lembit Vaba. (24.05.2015)

    Keeletedlase Lembit Vaba teadustöö põhisuunad on Balti-läänemeresoome keelekontaktid, sõnavara ajalugu. Teadlasega vestleb saate autor ja toimetaja Piret Kriivan. Helioperaator Vivika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti ja soome - lähikeeled. 00:35:39

    KEELESAADE. Eesti ja soome - lähikeeled. (17.05.2015)

    Kumb mõistab teist ilma keelt õppimata paremini: kas eestlane soomlast või soomlane eestlast? Mis mõjutab arusaamist, kui palju tunnetavad eestlased ja soomlased teineteise keele sarnasusi ja erinevusi? Missugust rolli mängib keelte ajalugu ja missugust murdetaust? Kui eestlane ei oska hästi soome keelt ja vastupidi, kui soomlane ei oska eesti keelt hästi, siis võiksidki mõlemad rääkida omavahel suheldes igaüks oma keelt, arvab Tallinna Ülikooli dotsent Annekatrin Kaivapalu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Käsud ja keelud. 00:30:32

    KEELESAADE. Käsud ja keelud. (10.05.2015)

    Tallinna Ülikooli professor Reili Argus on uurinud, kuidas emad-isad, vanaemad-vanaisad oma lastele ja lapselastele käske ja keelde jagavad ja kuidas lapsed neid vastu võtavad. Kui palju on lapsele suunatud kõnes käske ja missugused käsud laps ise kõige pealt omandab? Tule siia! Nüüd! Magama! Palun kommi! Ära tule siia! Ei tee! Lähme nüüd magama...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kevadine saade. 00:24:16

    KEELESAADE. Kevadine saade. (03.05.2015)

    Kevadehõngulisi luuletusi Rahvusringhäälingu arhiivist. Andres Vanapa, Kalju Lepiku, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Gustav Suitsu, Jaan Kärneri ja Juhan Saare luuletusi loevad Endel Padrik, Kalju Lepik, Aino Talvi, Voldemar Panso, Karl Ader ja Juhan Saar...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleklikk. 00:30:33

    KEELESAADE. Keeleklikk. (26.04.2015)

    2014. aasta keeleteokonkursil pälvis nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna eesti keele e-õppe kursus "Keeleklikk". Mahukas ja mitmekesine e-keskkond "Keeleklikk" pakub võimalust iseseisvaks eesti keele õppimiseks vene- ja ingliskeelsetele õppijatele...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Isikustamine. 00:30:14

    KEELESAADE. Isikustamine. (12.04.2015)

    Isikustamine on keelekasutusviis, mille puhul antakse asjadele või nähtustele elusa olendi, harilikult inimese omadused ja võimed. Ilukirjanduses, olgu romaanis või jutustuses, aga eriti luules kasutatakse isikustamist sageli...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Leedu keel vene ja poola koolides. 00:27:32

    KEELESAADE. Leedu keel vene ja poola koolides. (05.04.2015)

    Leedu on välja töötanud suurejoonelise Globaalse Leedu kava. Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang räägib, kas ka Eestil võiks olla sarnane programm nimega Suur-Eesti. Professor Klaas-Lang käis Leedus uurimas leedu keele õpet poola ja vene koolides...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Hiiu sõnaraamat. 00:32:34

    KEELESAADE. Hiiu sõnaraamat. (29.03.2015)

    Hiidlasest keeleteadlane Paul Kokla on valmis saanud esimese hiiu sõnaraamatu. Sellest ta toimetaja Piret Kriivanile räägibki. Helioperaator Vivika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kõneemotsioonid. 00:29:45

    KEELESAADE. Kõneemotsioonid. (22.03.2015)

    Kuidas väljendatakse ja võetakse vastu emotsioone ja kuidas eestlased seda teevad? Vastuseid püüab anda Eesti Keele Instituudi teadlane Rene Altrov. Küsib saate autor ja toimetaja Piret Kriivan. Helioperaator Vivika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Viipekeel. 00:26:16

    KEELESAADE. Viipekeel. (15.03.2015)

    Saates räägib eesti keele viipekeele sõnastiku üks koostaja, viipekeele tõlk ja tõlkide koolitaja Liivi Holman. Küsimusi esitab toimetaja Piret Kriivan. Helioperaator Vivika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Vilde ja tema keel 00:37:45

    Keelesaade: KEELESAADE. Vilde ja tema keel (08.03.2015)

    Piret Kriivan vestleb kirjandusloolase Livia Viitoliga Eduard Vilde loomingust. Saate autor ja toimetaja Piret Kriivan. Helioperaator Vivika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Eduard Vilde 150 00:39:58

    Keelesaade: KEELESAADE. Eduard Vilde 150 (01.03.2015)

    Eduard Vilde (1865-1933) on meie esimene nalja-, reisi-, krimi-, romaanikirjanik. Eduard Vildet peetakse ka meie esimeseks tõeliseks eurooplaseks. Kuidas me mõistame Vildet täna, aastal 2015? Keelesaates räägib kirjandusteadlane Livia Viitol Vilde eesti keelest, sellest kuidas vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude kirjutajast sai väljapaistev sõnameister, "Mäeküla piimamehe" looja...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Paul Ariste 110. 00:42:44

    KEELESAADE. Paul Ariste 110. (22.02.2015)

    Soome-ugri keelte uurija Paul Ariste kuulub Eesti 20. sajandi värvikate suurkujude hulka. Ta pani aluse Eesti tänapäevasele fennougristikale, asutas ajakirja Sovetskoje Finnougrovedenije, juhendas üle 60 väitekirja ning avaldas üle 1300 publikatsiooni...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletegu 2014. 00:28:33

    KEELESAADE. Keeletegu 2014. (15.02.2015)

    2014. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 18 kandidaati. Tänavu on esitatud keeleteo auhinnale ka Vikerraadio e-etteütlus. Rahvaauhinna on varem pälvinud teiste hulgas näiteks Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar), Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi), eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev), doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva) ning lavastus "Keeleuuenduse lõpmatu kurv" (Anu Lamp)...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Nimemood. 00:32:16

    KEELESAADE. Nimemood. (08.02.2015)

    Eestlasi on ikka huvitanud, missuguseid nimesid lastele pannakse. Kas on pandud ka koledaid nimesid, mis kriitikat ei kannata ja kas vanu armsaid tuttavaid nimesid ka ikka veel au sees hoitakse? Tallinna Ülikooli nimeteadlane Annika Hussar räägib viimase aja nimemoest Eestis ja mujal maailmas ja kirjeldab eelmise aasta nimede edetabelit Eestis...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Suržik. 00:34:31

    KEELESAADE. Suržik. (01.02.2015)

    Suržik on Ukrainas räägitav vene-ukraina segakeel, mida räägitakse sagedamini Ida- ja Lõuna-Ukraina maapiirkondades. Kus suržikut kõneldakse, kes kõneleb suržikut, kuidas suržik kõlab? Saates räägib Tallinna Ülikooli professor, sotsiolingvist Anna Verschik...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Saksa keele kaitseks. 00:27:42

    KEELESAADE. Saksa keele kaitseks. (25.01.2015)

    Rahvusraamatukogus lahvatas eelmise aasta lõpus skandaal ja selle põhjustas plaan sulgeda saksakeelsed saalid. See omakorda ajendas "Keelesaates" arutlema selle üle, kui tähtis on saksa keel meile ja missugune on saksa keele koht maailmas praegu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Udutamine. 00:26:12

    KEELESAADE. Udutamine. (18.01.2015)

    Mida teha, kui tõtt ei taha rääkida, aga valetada ka ei taha? Eesti keeles on päris suur hulk võimalusi, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Udutamisest räägib Tallinna Ülikooli professor Reili Argus...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Jutustamisest. 00:30:46

    KEELESAADE. Jutustamisest. (11.01.2015)

    Uut aastat alustame Keelesaates jutustamisega. Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi juhataja folklorist ja jutustamise asjatundja Risto Järv räägib, millal, kus, kellel ja mida jutustada. Jutuajamise ajendiks on kirjandusmuusemi jutuplaat "Linda kivist Lilla Daamini ", milles eesti tuntumad jutuvestjad Piret Päär ja Anne Türnpu jutustavad lugusid kohtadest, mis jäävad Tallinna-Tartu maantee äärde...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Juhan Liiv. 00:31:16

    KEELESAADE. Juhan Liiv. (11.05.2014)

    Juhan Liiv (30. aprill 1864 Alatskivi - 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) sünniaastapäeva puhul valmis Liivi Muuseumil uus püsiekspositsioon, mis püüab heita pilku Liivi elumüüdi taha. Näitus seab küsimärgi alla iseendastmõistetavuse, millega eesti kultuuris Liivi käsitletakse...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ariste: Aafrika keeled. 00:28:00

    KEELESAADE. Ariste: Aafrika keeled. (04.05.2014)

    Paul Ariste (1905 - 1990) oli Eesti TA akadeemik (1954), Helsingi ülikooli audoktor (1969), Szegedi ülikooli audoktor (1971), Tampere ülikooli audoktor (1975), Läti ülikooli audoktor (1989). Oli paljude rahvusvaheliste teadusseltside auliige ja välisliige, Ungari TA auliige, Soome TA ja Soome Akadeemia välisliige...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. J. V. Veski. 00:41:45

    KEELESAADE. J. V. Veski. (27.04.2014)

    Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 - 28. märts 1968) oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor aastail 1920-1938, eesti keele professor aastail 1944-1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Netikett. 00:35:32

    KEELESAADE. Netikett. (20.04.2014)

    Ka e-maailmas suhtlemisel on reeglid, on etikett, mida silmas pidada. Keelelisest viisakusest veebimaailmas ehk netiketist räägib Tallinna Ülikooli professor Reili Argus. Saatest saab häid näpunäiteid, kuidas kirjutada viisakat e-kirja, just sellist, mida ka endale meeldiks lugeda...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Google`i tõlkeprogramm. 00:28:49

    KEELESAADE. Google`i tõlkeprogramm. (06.04.2014)

    Google'i tõlge on e-maailma tasuta tõlketeenus, mis pakub kiirtõlget kümnete keelte vahel. Tartu Ülikooli vanemteadur Heiki-Jaan Kaalep räägib masintõlkest, statistilisest masintõlkest. Kuidas ja kes leiutas statistilise masintõlke ja kuidas toimib Google`i tõlkeprogramm? Küsib saate autor ja toimetaja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Sõnaraamatute tulevik. 00:30:34

    KEELESAADE. Sõnaraamatute tulevik. (30.03.2014)

    E-leksikograafiast, sõnaraamatute tulevikust ja kahest uust sõnastikust: eesti viipekeele sõnastikust ja eesti keele põhisõnavara sõnastikust räägivad EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets ja vanemleksikograaf Jelena Kallas...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeelepäev 2014. 00:39:39

    KEELESAADE. Emakeelepäev 2014. (23.03.2014)

    Emakeelepäeva traditsioone on juba niivõrd suur hulk, et kõigist neist emakeelepäeval osa saada ei ole lihtsalt võimalik. Väike valik emakeelepäeva traditsiooniks saanud ettevõtmistest "Keelesaates"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Udmurdi keel ja rahvas. 00:36:00

    KEELESAADE. Udmurdi keel ja rahvas. (16.03.2014)

    Lugulaul udmurdi vägilasest. "Vanal ajal elas Kõldõsin maa peal inimeste keskel ega erinenud inimestest muu kui pika kasvu poolest. Pikad hallid juuksed peas, pikk valge rüü seljas, alati lõbus naeratus näol, käis Kõldõsin pika vanurina mööda põlde, mida harisid udmurdid, kellel olid seljas samasugused valged riided nagu temal...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ametniku soovitussõnastik. 00:30:24

    KEELESAADE. Ametniku soovitussõnastik. (09.03.2014)

    "Ametniku soovitussõnastik" on tänapäevane soovitussõnastik nii ametnikele kui ka kõigile teistele, kellel on vaja kirjutada ametliku sisuga kirjakeelset teksti. Sõnastik pakub tekstikoostajale nõuandeid ja soovitusi, kuidas väljenduda lihtsamalt, selgemalt, täpsemalt ja eelistada eesti keelt...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Mitmekeelsus logopeedias. 00:36:19

    KEELESAADE. Mitmekeelsus logopeedias. (02.03.2014)

    Mida teha, kui kakskeelsel lapsel on kõneraskused? Kas pere peaks last toetama, kui lasteaias või koolis on kodust erinev keelekeskkond? Kas on oluline aeg, kui pikalt päeva jooksul erinevaid keeli rääkida? Mida teha, kui laps kasvab üles neljakeelses keskkonnas? Saates esineb Tartu Ülikooli eripedagoogika õppejõud Merit Hallap...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Katrina Kalda ja Henn Saari. 00:28:20

    KEELESAADE. Katrina Kalda ja Henn Saari. (16.02.2014)

    1. Katrina Kalda - eesti päritolu prantsuse kirjanik. Lõik intervjuust. 2. Henn Saari (15. veebruar 1924 - 8. september 1999) oli eesti keeleteadlane. Ta uuris kirjakeele teooriat, eesti keele ja üldist grammatikat ning onomastikat, osales sõnaraamatute koostamises, koostas keeleõpikuid, tegeles keelekorralduse ja keeleõigusega...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Sõnarõhk ja kõnetakt. 00:33:51

    KEELESAADE. Sõnarõhk ja kõnetakt. (09.02.2014)

    Eesti keel kasutab kolme rõhku: sõnarõhku, silbirõhku ja lauserõhku. Eesti keeles eristatakse kolme rõhuastet - pearõhulist, kaasrõhulist ja rõhuta silpi ja pearõhk on eesti keeles tavaliselt esimesel silbil...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Tehnoloogiline kirjaoskus. 00:29:46

    KEELESAADE. Tehnoloogiline kirjaoskus. (02.02.2014)

    Tartu Ülikooli professori Margus Pedaste sõnul võime nimetada tehnoloogilist kirjaoskust ka inimese põhivajaduseks. "Tehnoloogilise kirjaoskusega inimene mõistab tehnoloogia olemust, tehnoloogia ja ühiskonna seoseid, oskab uusi tehnoloogiaid arendada ning tehnoloogilise maailma võimalusi kasutada," kinnitab Margus Pedaste...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Sõjakeel. 00:36:09

    KEELESAADE. Sõjakeel. (26.01.2014)

    Sõjandusterminoloogiast räägib Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse keeletoimetaja-terminoloog Reet Hendrikson. Kas eesti keeles saab rääkida kaasaegsest sõjapidamisest, uuematest relvaliikidest ja võitlusvõtetest? Kas eesti ohvitser kasutab meelsamini eestikeelseid termineid või ingliskeelseid? Millal hakati Eestis tegelema sõjanduse sõnavaraga...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleseadus 25. 00:43:42

    KEELESAADE. Keeleseadus 25. (19.01.2014)

    Eesti NSV Ülemnõukogu 11. koosseisu X istungjärgul 18. jaanuaril 1989. aastal võeti vastu Eesti NSV keeleseadus, saates katkendid sellest istungjärgust. Keeleteadlase Mart Rannuti hinnangul "kehtestas see seadus inimõiguse, et meil on õigus asju ajada Eestimaal eesti keeles"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kuhu kuulub eesti keel? 00:30:46

    KEELESAADE. Kuhu kuulub eesti keel? (12.01.2014)

    Euroopa keeleteaduses on pikalt arutletud Euroopa keelte ühisjoonte üle, eri käsitlustes on kasutatud mõisteid nagu Euroopa keskmine standard (Standard Average European, SAE), Euroopa keeleliit, euroversaalid jne...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Jaan Tõnisson 145. 00:41:24

    KEELESAADE. Jaan Tõnisson 145. (22.12.2013)

    Jaan Tõnisson (1868 - 1941?) oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. 1917. aasta septembris pakkus Jaan Tõnisson välja idee, et Vene riik on surmahaige ja Eesti peaks Venemaast lahku lööma...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Õigekeelsussõnaraamat. 00:33:00

    KEELESAADE. Õigekeelsussõnaraamat. (15.12.2013)

    Õigekeelsussõnaraamatu uues trükis on muudatusi, mida selle raamatu kasutajal on hea teada. Sõnaraamatu kasutaja seisukohalt on suur muudatus morfoloogia esituse süsteemi väljavahetamine, muudetud on ka häälduse tähistamist...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Põrgu. 00:34:06

    KEELESAADE. Põrgu. (08.12.2013)

    Nimisõnast põrgu räägivad keeleteadlased Vilja Oja ja Sven-Erik Soosaar. Kas põrgu on oma sõna või laenatud, kuidas seda sõna on kasutatud vanas ja tänapäeva kirjakeeles, murretes ning kohanimedes? Tõenäoliselt on põrgu laensõna, nagu ka selle vasted teistes läänemeresoome keeltes...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Austria keeled. 00:39:17

    KEELESAADE. Austria keeled. (01.12.2013)

    Kes on austerlased, kuidas nad nimetavad oma emakeelt? Kas Austria saksa keel on saksa keel, omaette keel või saksa keele murre? Miks on on austerlastega läinud ajaloos nii, et neil austria keelt ei ole? Miks Austria erinevates nurkades räägivad austerlased veel erinevaid keeli ja kui palju neid keeli on? Kui erinevad need Austria keeled on ja kuidas austerlased üksteisest aru saavad? Missugust keelt koolis õpitakse? Kuidas ennast selles keelte paablis tunneb ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kuulete saates...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Mõistatused. 00:32:53

    KEELESAADE. Mõistatused. (24.11.2013)

    Mõistatustest ja mõistatamisest on paras rääkida sombusel sügispäeval ja ka lumisel talvepäeval. Aga miks ka mitte südasuvel rannas lesides? Kas mõistatamine on ajaviide, mis kaob ajalukku või on seda meie ümber nii sagedasti, et me ei pane seda tähelegi? Missuguseid mõistatusi tänapäeval mõistatakse ja kes mõistatatamist harrastavad, räägib Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kohanimede korrastamine. 00:36:19

    KEELESAADE. Kohanimede korrastamine. (17.11.2013)

    2020. aastal on Eestis uus rahvaloendus, mis korraldatakse registrite põhjal ja selle jaoks on vaja andmed korda saada. Peakeelekorraldaja ja kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib, mis on kohanimedel viga, et neid tuleb korrastada...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelte kestlikkus. 00:39:38

    KEELESAADE. Keelte kestlikkus. (10.11.2013)

    Räägime eesti keelest maailmas, selle kestlikkusest ja suhetest teiste keeltega. Kas miljon kõnelejat, riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus tagavad eesti keele kestlikkuse? Mis mõjutab keele käekäiku: on see keelekasutajate hulk, on see keele kasutamine igapäevases suhtluses, on see võimalus teha teadust (kirjutada doktoritööd) emakeeles või selle võimaluse puudumine? Mis ohustab eesti või soome, läti või leedu keele kestlikkust? Saate esineb Tartu Ülikooli professsor, Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Viipekeel. 00:34:51

    KEELESAADE. Viipekeel. (03.11.2013)

    Eesti viipekeel on visuaal-motoorne keel, mida kasutavad eesti kurdid ja vaegkuuljad. Eestis kasutab eesti viipekeelt regulaarselt 4500 inimest, kelle hulgas on 2000 kurti, kes vajavad tõlketeenust. 1...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Õnnelikust õppimisest. 00:36:57

    KEELESAADE. Õnnelikust õppimisest. (27.10.2013)

    "Arvan, et iga õppija peaks muutuma teadlikuks sellest, kuidas talle kõige parem võõrkeeli õppida on ning panema kogu õppeprotsessi tööle vastavalt enda huvidele ja vajadustele, muutuma n-ö ennast juhtivaks õppijaks ning oskama iseseisvalt võõrkeelte õppimisele efektiivselt läheneda", ütleb Ott Ojamets raamatu "Esimene Meetod: Keeled" autor...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Tuum 2 00:36:05

    Keelesaade: KEELESAADE. Tuum 2 (20.10.2013)

    27. ja 28. septembril toimus Vikerraadio kodulehel keelevõistlus "Tuum", kus iga soovija sai panna proovile oma oskuse teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte. Seekordne tekst oli Jaak Urmeti "Mineviku käes vangis: eestlastel on liiga palju rahvustunnet"...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Hõimukeeled 00:28:55

    Keelesaade: KEELESAADE. Hõimukeeled (13.10.2013)

    Hõimukuul räägime hõimurahvaste keeltest. Nelja tuule rahvaste keeltest: saamidest, kveenidest, meälastest ja torniolaaksolaistest, idapoolsete hõimurahvaste keelte olukorrast. Juttu on Udmurdimaal asuvast Starõje Bõgi külast, mis sai esimeseks soome-ugri kultuuripealinnaks...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Selge keel. 00:31:19

    KEELESAADE. Selge keel. (06.10.2013)

    2013. aasta Euroopa keeltepäeva tähistati Eestis seekord esimese rahvusvahelise selge keele konverentsiga. Seadusandjate, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tähelepanu juhiti eesti õigus- ja halduskeele olukorrale...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelterikkus Euroopas 00:32:54

    KEELESAADE. Keelterikkus Euroopas (26.05.2013)

    SA Innove keeltekeskuse juhataja Kersti Sõstar tutvustab Briti Nõukogu algatusel toimunud uuringu "Keelterikas Euroopa" (2012) tulemusi, mille raames uuriti keelte levikut, kasutust ja vajadust...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeelne eurokeel. 00:30:23

    KEELESAADE. Emakeelne eurokeel. (19.05.2013)

    Ilmunud on viies eurokeele kogumik "Emakeelne eurokeel". Saates tutvustab kogumikku selle autor Helika Mäekivi, kes on eurotõlkijatele eesti keele täienduskoolitusi teinud nii Eestis kui ka Brüsselis ja Luxembourgis...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Liisusalmid. 00:34:22

    KEELESAADE. Liisusalmid. (12.05.2013)

    Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud .....- Kuidas see liisusalm edasi läheb? Kes ei mäleta, saab teada saatest "Liisusalmid". Kirjandusmuuseumi folklorist Piret Voolaid räägib liisusalmidest, mängitussalmidest, hüpitussalmidest ja muust lastepärimusest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Baltisaksa keel. 00:33:22

    KEELESAADE. Baltisaksa keel. (05.05.2013)

    Baltisakslased (Deutsch-Balten, Baltendeutsche) olid praeguse Eesti ja Läti alade sakslastest ülemkiht: aadlikud, linnaelanikud ja vaimulikud. Kui palju oli baltisakslaste hulgas eesti juurtega inimesi ja kui palju eestlaste hulgas baltisakslasi? Sellest räägib keelesaates Tartu ülikooli õppejõud Reet Bender...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Ungari keel 00:26:50

    Keelesaade: KEELESAADE. Ungari keel (28.04.2013)

    Ungari keeleteadlane Janos Pusztay on üks olulisemaid soome-ugri kultuuri edendajaid maailmas. Lääne-Ungari Ülikooli professor Janos Pusztay on kirjutanud hulga keelealaseid teadustöid, muu hulgas ka eesti keele kohta...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Liivi keel. 00:35:15

    KEELESAADE. Liivi keel. (21.04.2013)

    2012. aasta sügisel ilmus läbi aegade mahukaim liivi-eesti-läti sõnaraamat, mille koostasid Tiit-Rein Viitso ja Valts Ernštreits. Nüüd on valminud selle sõnaraamatu veebiversioon. Liivlane Valts Ernštreits, liivi kultuuritegelane ja keeleteadlane, Tartu Ülikooli teadlane räägib sõnaraamatust, liivi kirjakeele kujunemisest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. ÕS. 00:33:54

    KEELESAADE. ÕS. (14.04.2013)

    Taasiseseisvunud Eestis on uus õigekeelsussõnaraamat ilmunud iga 7 aasta tagant ja nüüd on taas uus ÕS trükikotta viidud. Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja ja õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik räägib, mida uut on uues sõnaraamatus...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eestlased ja venelased. 00:35:51

    KEELESAADE. Eestlased ja venelased. (07.04.2013)

    Vene keelest Eestis, eestlaste vene keele oskusesest ja venelaste eesti keele oskusest räägib Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Kas ja kes võivad Eestis esitada tööle võtmise tingimuseks võõrkeele oskuse? Juttu on vene keele oskusest, mis on Eestis osutunud konkurentsivõime küsimuseks nii nagu seda on ka inglise keele oskus...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eduard Ahrens 210. 00:29:49

    KEELESAADE. Eduard Ahrens 210. (24.03.2013)

    Kuusalu pastor Eduard Ahrens (3. aprill 1803 -19. veebruar 1863) on eesti keele uurimise ajaloos murrangulise tähtsusega mees, kelle töödega lõppes vana, Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooniga grammatikatraditsioon ning sai alguse uus, soomesuunaline keelekäsitlusviis, mis on püsinud tänini...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Berliini Eesti Kool. 00:32:22

    KEELESAADE. Berliini Eesti Kool. (17.03.2013)

    Berliinis peeti märtsi alguses väljaspool Eestit tegutsevate eesti koolide õpetajate ja juhtide kokkutulekut. Emakeelepäevi korraldas Berliini Eesti Kool. Osalejad tutvusid Berliini Eesti Kooli õppetööga, kuulati pedagoogika ning eesti keele ja kultuuri teemalisi ettekandeid, jalutati Berliinis, kuulati Helin-Mari Arderi Trio kontserti, Eda Ahi luulet poetessi enda esituses ja vaadati Andrus Kiviräha monoetendust "Aabitsa kukk" ...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keel ja meel. 00:29:30

    KEELESAADE. Eesti keel ja meel. (24.02.2013)

    Eesti keel ja identiteet läbi ajaloo, läbi meie loo: minevikust olevikku ja tulevikku. Kuidas ühendada eurooplase ja eestlase identiteeti. Kuidas on meid mõjutanud asjaolu, et meil puudub kirjalik side oma varasema ajalooga? Kes on eestlane ja kes on eestimaalane? Mis ohustab eesti keelt? Kas eesti keel ja rahvas surevad välja? Saates esineb Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletegu 2012. 00:26:55

    KEELESAADE. Keeletegu 2012. (17.02.2013)

    Keeleteoauhinna andmisega tunnustatakse keeletegu ja selle tegijat. Keeleteoauhinnal on kaks liiki: peaauhind, mille saaja valivad konsensuse põhimõttel taasiseseisvunud Eesti haridus(- ja teadus)ministrid ja rahvaauhind, mis selgitatakse avaliku hääletamise teel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Sõnapere. 00:35:51

    KEELESAADE. Sõnapere. (10.02.2013)

    Valminud on uut tüüpi eesti keele sõnaraamat "Eesti keele sõnapered", mille taolist ei ole eesti keeles varem ilmunud ja mis on olemas vaid väga väheste keelte kohta. Filoloogiadoktor Silvi Vare koostatud kaheköitelises sõnaraamatus "Eesti keele sõnapered" on kirjeldatud ligikaudu 120 000 sõna ehitust ja nende moodustusseoseid teiste sõnadega...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Palatalisatsioon. 00:36:17

    KEELESAADE. Palatalisatsioon. (03.02.2013)

    Palatalisatsiooni ehk hääliku peenendamise all mõistetakse ülilühikest i-d, mis kostab palataliseeritava konsonandi järel. ERR-i keelenõustaja Einar Kraut räägib saates palatalisatsioonist eesti keeles: millal esineb, millal kipume palatalisatsiooni ülearu kasutama, millal palatalisatsioon kaduda võib? Juttu on hääliku peenendamisest eesti omasõnades, tuletistes, võõrsõnades ja murretes...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletoimetajate Liit. 00:34:58

    KEELESAADE. Keeletoimetajate Liit. (27.01.2013)

    Eesti Keeletoimetajate Liit asutati Tartus 2012. aastal, liidu eesmärk on muu hulgas ka tõsta keeletoimetaja amet samaväärsena paljude teiste erialade kõrvale. "Liidu loomisest saab kasu ka ühiskond, sest avalik eestikeelne suhtlus puudutab Eestis ja väljaspool sedagi igaüht, kes eesti keeles loeb, kirjutab ja räägib"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Väliskohanimed. 00:34:37

    KEELESAADE. Väliskohanimed. (20.01.2013)

    Saates esineb Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Kõigepealt tutvustab Peeter Päll kompromissi, milleni on jõutud ajaloosündmuste kirjutamisel. Kas Vabadussõda või vabadussõda? Saate põhiosa on pühendatud väliskohanimedele: riikide, linnade ja väiksemate kohtade nimede kirjutamisele eesti keeles...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Selge keel. 00:31:45

    KEELESAADE. Selge keel. (13.01.2013)

    "Kui sa ei suuda selgelt väljenduda, siis pole sa ise asjast aru saanud". (Albert Einstein) "Palun vabandust, et kiri tuli liiga pikk, kuid mul polnud kahjuks aega lühikest kirjutada"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Lugeda on mõnus! 00:31:41

    KEELESAADE. Lugeda on mõnus! (16.12.2012)

    Tallinna Ülikool ja Eesti Lugemisühing sõlmisid koostööleppe, mille eesmärk on tõsta laste, noorukite ja täiskasvanute keelelist pädevust ja kirjaoskust. Millal saab lugemishuvi alguse, kas juba beebieas? Kuidas raamatuid vaadata koos lapsega nii, et raamat oleks tema jaoks loominguline ja köitev? Kuidas arendada sõnavara ja õpetada last jutustama? Kuidas ergutada lapsi lugema? Kuidas hoida last hirmu eest, mida võib tektiada kohustuslik kirjandus koolis? Eesti Lugemisühingu juhatuse liige Maili Liinev räägib saates...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kõnekunst. 00:29:05

    KEELESAADE. Kõnekunst. (09.12.2012)

    Kõnekunsti ja esinemiskunsti rollist ühiskonna arenemises räägib Tallinna Ülikooli lektor Katrin Aava. Kuidas väljendavad poliitikud ja ühiskonnategelased oma avalikes esinemistes teadlikult või tahtmatult seda, kuhu ühiskond liigub? Kes on edukas kõnemees, millest ja kuidas edukas kõneleja räägib? Kes on olnud Eesti suuremad kõnemehed ajaloos ja kes on praegu? Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi õppejõud Katrin Aava, kes uurib keele ja ühiskonna suhteid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kätlin Kaldmaa. 00:37:04

    KEELESAADE. Kätlin Kaldmaa. (02.12.2012)

    Eesti keelest, eestikeelsest luulest, eestikeelsest kirjandusest ja eesti keelde tõlkimisest räägib meile täna luuletaja ja tõlkija Kätlin Kaldmaa. Kätlin Kaldmaa on Eesti PEN-klubi esimees. Sel aastal ilmus tema luulekogu "Armastuse tähestik" ja sel aastal pälvis Kätlin Kaldmaa Friedebert Tuglase novelliauhinna novelli "Kui poisid tulid" eest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeele riigieksam. 00:33:48

    KEELESAADE. Emakeele riigieksam. (25.11.2012)

    30. aprillil 2012. aastal oli esimest korda eesti keele riigieksam uues kuues. SA Innove emakeele ja kirjanduse peaspetsialist Pille Reins tutvustab valminud analüüsi tulemusi. Ta selgitab ka, kuidas saab olla nii, et eksamitulemused on paranenud, kuigi lõpetajate emakeele oskus on halvenenud...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Hiina keel. 00:27:38

    KEELESAADE. Hiina keel. (18.11.2012)

    Tallinna Ülikooli hiina keele ja kultuuriloo lektor Katja Koort räägib kõnelejate arvu poolest maailma levinumast keelest. Mis on hiina keel ja mis on mandariini keel, kui palju on hiina keele murdeid, kas kõik hiinlased saavad üksteisest aru tänapäeval? Kuidas hiina keelt kirja pannakse, kas hiina keeles on märkide kõrval ka kirjavahemärigd? Kas kirjutatakse ainult kirjakeeles või ka murretes? Saatejuht, autor ja toimetaja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Isadepäev. 00:35:26

    KEELESAADE. Isadepäev. (11.11.2012)

    Kui vana on sõna isa, kuidas nimetatakse isa eesti keeles veel, kuidas meie murretes? Kuidas kutsutakse vanaisa ja kust need sõnad pärit on? Kas tänapäeval isa räägib lapsega hoidjakeeles? Saates tuleb juttu ka teiste meessoost sugulaste nimetamisest eesti keeles - saame teada, kes on onu ja kes lell...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Eesti keele ruum. 00:31:37

    KEELESAADE. Eesti keele ruum. (04.11.2012)

    Eesti keele ruumist ja sellest, mis sellesse ruumi peaks kuuluma ja mis tuleks välja visata, räägib TÜ germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi juhataja Tanel Lepsoo. Inglise keele pealetung ülikoolis, teaduses, meie argielus, kodus ja tänaval - Tanel Lepsoo näitab kätte ühe võimaluse, kuidas seda mõju saaks vähendada...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Oma Keel. 00:32:27

    KEELESAADE. Oma Keel. (28.10.2012)

    Oma Keel on esimene kõigile keelehuvilistele mõeldud keeleajakiri Eestis. Kõik seni meil ilmunud keeleajakirjad on olnud filoloogide teadusajakirjad. Niisugune oli 1922-1940 ilmunud Emakeele Seltsi Eesti Keel ning praegused Keel ja Kirjandus ning Linguistica Uralica...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kokkuvõttevõistluse võitjad. 00:36:05

    KEELESAADE. Kokkuvõttevõistluse võitjad. (21.10.2012)

    Keelehooldekeskus tähistas Tartu raekojas 5. sünnipäeva. Keskuse üks uuemaid ettevõtmisi on kokkuvõtte võistlus "Tuum", milles osalejatel tuli kirjutada võistlustööna 200 sõnaline kokkuvõte Ilmar Raagi esssest : "Kultuuritust ei ole olemas"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Johannes Aaviku Selts. 00:36:40

    KEELESAADE. Johannes Aaviku Selts. (14.10.2012)

    Johannes Aavik (1880-1973) oli eesti juhtiv keelemees, kes tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Johannes Aaviku Seltsi on kogunenud eesti kultuuri huvilised, eriti keeleuuenduse, kirjanduse ja hõimukultuuride huvilised inimesed...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Valge raamat 00:28:24

    Keelesaade: KEELESAADE. Valge raamat (07.10.2012)

    META-NETi valge raamatu sari "Keeled Euroopa infoühiskonnas" annab ülevaate 30 Euroopa keele olukorrast keeletehnoloogia vaatepunktist ning selgitab kõige olulisemaid ohte ja võimalusi. Tänu üle-euroopalisele sarjale saab META-NET selgeks teha, miks on enamusel keeltest tõsiseid probleeme ja tuua välja kõige suuremad kitsaskohad...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Euroopa keeltepäev Narvas. 00:33:33

    KEELESAADE. Euroopa keeltepäev Narvas. (30.09.2012)

    Eestis tähistati Euroopa keeltepäeva tänavu Tartu ülikooli Narva Kolledžis. Keeltepäeval esitleti ka 20 Euroopa riiki hõlmavat keelepoliitika ja -tavade uuringut ning andmebaasi "Keelterikas Euroopa"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kokkuvõtte kirjutamine. 00:24:00

    KEELESAADE. Kokkuvõtte kirjutamine. (23.09.2012)

    28. septembril toimub kokkuvõttevõistlus "Tuum". See on võistlus, milles iga osaleja teeb 200 sõnalise kokkuvõtte žürii antud tekstist. 28. septembri hommikul kell 9.15 avatakse Vikerraadio kodulehel (vikerraadio...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Uued normid 2. 00:28:59

    KEELESAADE. Uued normid 2. (16.09.2012)

    Emakeele Seltsi keeletoimkond võttis11. juunil 2012. aastal vastu kolm otsust: ajaloosündmuste algustäheortograafiast; määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest; ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Uued normid. 00:31:24

    KEELESAADE. Uued normid. (09.09.2012)

    Emakeele Seltsi keeletoimkond võttis 11. juunil 2012. aastal vastu kolm otsust: ajaloosündmuste algustäheortograafiast; määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamisest; ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamisest...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Mari kodukeel. 00:35:52

    Keelesaade: KEELESAADE. Mari kodukeel. (27.05.2012)

    Mari Tarand räägib kodukeelest, mille inimene kodust ellu kaasa saab ja mis mõjutab inimest kogu elu. Juttu ka Ferdinand Johann Wiedemannist. Küsib saate autor ja toimetaja Piret Kriivan. Helioperaator Vivika Ludvig.

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Etümoloogia sõnaraamat. 00:28:41

    KEELESAADE. Etümoloogia sõnaraamat. (20.05.2012)

    Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, mis vaatleb sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Eesti Keele Instituut andis välja esmakordselt tervenisti Eestis koostatud etümoloogiasõnaraamatu...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Ema ja laste keel. 00:31:25

    KEELESAADE. Ema ja laste keel. (13.05.2012)

    Ema nimetamisest eesti keeles ja eesti murretest räägib Tartu Ülikooli professor akadeemik Karl Pajusalu. Kui vana on eesti sõna ema ja kui vana on soomlaste äiti? Kui palju erinevaid sõnu on ema nimetamiseks? Mille poolest on eriline ema lapsega suhtlemise keel? Kuidas nimetatakse eesti keeles ja murretes ema pereliikmeid: isa, lapsi, vanavanemaid? Küsib saate autor ja toimetaja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Keelehoolde saade 00:36:14

    Keelesaade: KEELESAADE. Keelehoolde saade (29.04.2012)

    Keelehooldaja Egle Pullerits vastab kuulajate kirjades tõstatatud küsimustele. Juttu on sinatamisest ja teietamisest. Millal kasutada viisakussõnu härra ja proua? Egle Pullerits soovitab mitmusega mitte liialdada ja kirjutada sõna pension ikka endiselt i- tähega...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Globish ja estinglish. 00:31:42

    KEELESAADE. Globish ja estinglish. (22.04.2012)

    Talinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder räägib, mis keel on globish ja kuidas sellesse suhtuda. Kes võib endale lubada globishi oskustega ja kes peaks püüdlema siiski inglise keele oskamise poole? Mida peab Tuuli Oder silmas estinglishi all? Saates on juttu ka eestlase inglise keele oskusest ja võõrkeele koolilõpu eksamitest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Emakeele eksam Soomes. 00:33:22

    KEELESAADE. Emakeele eksam Soomes. (15.04.2012)

    Missugune on emakeele eksam Soomes, missuguseid koolilõpetajate oskusi kontrollitakse, missuguste ülesannetega kontrollitakse? Miks Soomes on emakeele eksam kahes osas ja kahel päeval? Kuidas õpetajad eksamiks valmistuvad? Millest õpilased sel aastal esseedes kõige rohkem kirjutasid? Kui suur (või väike) on Soome õpetajate koormus? Kas õpetajad on praeguse eksamikorraldusega rahul? Vastab Tuglase Seltsi soome ja eesti keele õpetaja Helja Kirber...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Piibli keel. 00:37:18

    KEELESAADE. Piibli keel. (08.04.2012)

    Piibli tekstid on välja kujunenud pika aja jooksul ja need on kirja pannud erienvad autorid. Teadaolevalt püüti esimest korda piiblit eesti keelede tõlkida 16. sajandil. Piibel tervikuna ilmus eesti keeles 1739...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Nalja Vilde. 00:27:34

    KEELESAADE. Nalja Vilde. (01.04.2012)

    Tallinnas Kadroru pargis Eduard Vilde muuseumis olev näitus "Vildest naljaga pooleks" on esmakordne püüe rääkida Vilde väga rikkalikust huumoriloomingust. Näitusel saab muuhulgas mängida Vilde naljaütluste äraarvamis- ja mälumängu ja mõtiskleda keele ja koomika seoste üle...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelehoolde saade. 00:32:26

    KEELESAADE. Keelehoolde saade. (25.03.2012)

    Vaatame tagasi keelepäevale: juttu tuleb probleemidest, mis e-etteütluse kirjutajatele enam muret tegid. Analüüsime keeleprobleeme, häid ja vähem häid keelendeid. Stuudios on keeletoimetaja Egle Pullerits...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleteo võitjad. 00:31:31

    KEELESAADE. Keeleteo võitjad. (18.03.2012)

    Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis tehti emakeelepäeval kokkuvõtteid 2011. aasta parima keeleteo konkursist. Peaauhinna andsid taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna "Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele"...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Etteütluse konsultatsioon. 00:26:37

    KEELESAADE. Etteütluse konsultatsioon. (11.03.2012)

    Emakeelepäeval korraldab Vikerraadio viiendat korda e-etteütluse võistluse. Kuulajatel tuleb võimalikult kiiresti sisestada raadiost kuuldud tekst Vikerraadio koduleheküljel etteütluse aknasse. Mullu jõuti lühikese aja jooksul ära saata 1070 etteütlust ...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeletegu 2011. 00:31:57

    KEELESAADE. Keeletegu 2011. (04.03.2012)

    Auhinna saajad selguvad emakeelepäeval 14. märtsil. Kandidaate tutvustab Keelesaates konkursi üks korraldajaid, Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Jüri Valge. Saatejuht, autor ja toimetaja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelekiidu saade. 00:29:35

    KEELESAADE. Keelekiidu saade. (26.02.2012)

    Kogusime selleks saateks näiteid keele igapäevasest kasutusest meediast ja avalikust keeleruumist, aga ka kodusestki kõnepruugist, mis annavad tunnistust heast eesti keele oskusest. Juttu uutest vahvatest sõnadest, veaohtlikest keelenditest, mida sagedasti kasutatakse õigesti, ja eesti laste ilusatest nimedest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Iseseisvuspäev. 00:28:31

    KEELESAADE. Iseseisvuspäev. (19.02.2012)

    Keelesaade küsib, kuhu on kadunud iseseisvuspäev? Üha harvem on kuulda kõnepruugis, et üksteisele soovitakse ilusat iseseisvuspäeva. Mis võib juhtuda siis, kui me 24. veebruari enam iseseisvuspäevaks ei nimeta? Ajaloodoktor Ago Pajur räägib sellest, kuidas seda päeva varasematel aegadel on nimetatud...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Riigikeel ja keeleseadus. 00:38:09

    KEELESAADE. Riigikeel ja keeleseadus. (12.02.2012)

    Teise riigikeele võimalikkusest Lätis ja Eestis, keelesituatsioonist Lätis, kus nädala pärast on referendum vene keelele riigikeele staatuse andmiseks ja meedias kõlanud mõtetest, et Eestis võiks teiseks riigikeeleks olla inglise keel...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Kohanimede raamat. 00:35:11

    KEELESAADE. Kohanimede raamat. (05.02.2012)

    Mis on kohanimede taga, missugune on Eesti kohanimede põnevamad lood? Kohanimede nõukogu aseesimees Peeter Päll räägib põnevamatest nimede tekkelugudest ja valmivast Eesti kohanimede raamatust. Küsib saate autor ja toimetaja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelehoolde saade. 00:32:47

    KEELESAADE. Keelehoolde saade. (29.01.2012)

    Keelehooldekeskuse (tegutseb 2007. aastast) eesmärk on parandada avalikku keelekasutust, eelkõige riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajate, aga ka ajakirjanike keelekasutust. Keelehooldekeskuse koordineerija Egle Pullerits räägib probleeme tekitavatest keelenditest...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Vene keel Lätis. 00:26:10

    KEELESAADE. Vene keel Lätis. (15.01.2012)

    Saates räägime vene keelest Lätis kahe nurga pealt: riigikeelte õiguslikust staatusest Euroopa Liidus kõneleb Euroopa Komisjoni Eesti esindusest meedianõunik Maris Ilves. Politoloog Veiko Spolitis räägib vene keele olukorrast Lätis endas...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Uus emakeele eksam. 00:29:55

    KEELESAADE. Uus emakeele eksam. (08.01.2012)

    Küsimus on sel kevadel uut moodi toimuvas eesti keele riigieksamis. Abituriendid paluvad kiiresti parandada katseeksami juhendites ja võtmetes sisalduvad vead ja mitmeti tõlgendatavad sõnastused ning anda õpetajatele ja õpilastele rohkem aega uue eksami ettevalmistuseks...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Kalevipoeg inglise keeles 00:35:13

    Keelesaade: KEELESAADE. Kalevipoeg inglise keeles (18.12.2011)

    "Kalevipoeg" on üks enam võõrkeeltesse tõlgitud eesti kirjandusteoseid üldse. Täistekstina on eepos tõlgitud 13 keelde, hulganisti on eeposest tõlgitud ümberjutustusi ja lühemaid proosakatkeid...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Rootsi keel. 00:29:00

    KEELESAADE. Rootsi keel. (11.12.2011)

    Rootsi sai endale esimese keeleseaduse 1. juulil 2009. aastal. Missugused õigused on rootsi keelel ja missugused õigused on Rootsis vähemuskeeltel? Miks eesti keelele ei antud vähemuskeele staatust ja mida see tähendab eestlastele Rootsis? Kas Rootsi eestlased kavatsevad vähemuskeele staatuse eest edasi võidelda? Saates esineb Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte professor Raimo Raag...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keeleõigus. 00:31:18

    KEELESAADE. Keeleõigus. (04.12.2011)

    Keeleteadlane Mart Rannut viibis Barcelona Ülikooli korraldatud tööpajal, kus vaeti Eesti keeleseaduse sobivust maailma keeleõiguse standarditega. Mart Rannut räägib saates, miks keelesituatsioon Eestis on unikaalne ja maailmale huvi pakub...

    Loe lähemalt

  • KEELESAADE. Keelehoolde saade. 00:30:53

    KEELESAADE. Keelehoolde saade. (27.11.2011)

    Keelehooldekeskuse (tegutseb 2007. aastast) eesmärk on parandada avalikku keelekasutust, eelkõige riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajate, aga ka ajakirjanike keelekasutust. Novembris korraldas Keelehooldekeskus ajakirjanikele kursuse, kus räägiti uutest sõnadest eesti keeles, vaeti sõnastuse, stiili ja lause heakeelsuse küsimusi...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Paula Palmeos 100 00:30:35

    Keelesaade: KEELESAADE. Paula Palmeos 100 (20.11.2011)

    Paula Palmeosest räägib tema 100. sünniaastapäeval tema õpilane Marje Joalaid, kes on ise praegu soome keele õppejõud Tallinna Ülikoolis. Saates kuulete ka Paula Palmeose mälestusi arhiivilindilt...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Mari Tarand. 00:36:31

    Keelesaade: KEELESAADE. Mari Tarand. (13.11.2011)

    Eesti Emakeeleõpetajate Selts andis kolmandat korda välja aunimetuse emakeeleõpetuse sõber. Tänavu otsustati see aunimetus anda endisele ERR-i toimetajale Mari Tarandile, kes on oma põhjaliku, asjatundliku, ausa ja südamega tehtud töö kaudu väärtustanud korrektset ning head eesti keele kasutust ja emakeeleõpetust...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Eesti keel välismaal. 00:25:34

    Keelesaade: KEELESAADE. Eesti keel välismaal. (06.11.2011)

    Juta Kurman tähistab 7.novembril 99. sünnipäeva. 1993. aastast alates õpetab tarmukas daam täiskasvanutele neljapäeviti New Yorkis eesti keelt. Eesti riik on hinnanud Juta Kurmani Valgetähe V klassi teenetemärgiga Eesti naisliikumise toetamise eest...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Ajakirjanduse keel. 00:31:37

    Keelesaade: KEELESAADE. Ajakirjanduse keel. (30.10.2011)

    Ajakirjanikud peavad eesti keeles kirjutades ja rääkides lähtuma keelekasutuse heast tavast. Kus on keelelise loomingu ja keelevea piir? Keelesaates esineb Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Soome keel. 00:31:59

    Keelesaade: KEELESAADE. Soome keel. (23.10.2011)

    Soome keelest ja soome keeleõppest Eestis räägib saates TTÜ Tallinna Kolledži õppejõud, Tallinna Õismäe gümnaasiumi õpetaja filosoofiadoktor Jaan Õispuu. Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju kui soovijaid on? Kas eestlasele on oluline osata soome keelt? Kas soome keelest on abi eesti keelele? Autor ja toimetaja Piret Kriivan...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Hõimukeeled 00:32:18

    Keelesaade: KEELESAADE. Hõimukeeled (16.10.2011)

    "Soome-ugri keeled Venemaal jäävad üha enam ja üha rohkematest eluvaldkondadest välja", tõdeb hõimupäevade korraldaja Jaak Prozes. Kuigi raamatuid kirjutatakse oma keeles vähe, on ka idapoolsetel soome-ugri rahvastel omakeelseid veebilehekülgi, arendatakse omakeelset tarkvara ja isegi proovitakse õpetada masinaid rääkima...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Keel tuleviku ühiskonnas. 00:31:44

    Keelesaade: KEELESAADE. Keel tuleviku ühiskonnas. (09.10.2011)

    Autor ja toimetaja Piret Kriivan. Kaasaegne inimene suhtleb väga palju masinatega: arvutiga, pangaautomaadiga, mobiiltelefoniga, autoga, miks mitte juba ka külmkapiga. Selleks, et eesti keel jääks püsima elava keelena, on vajalik, et võimalikult palju inimkeelset informatsiooni masinates oleks kättesaadav eesti keeles...

    Loe lähemalt

  • Keelesaade: KEELESAADE. Keel ja ühiskond. 00:26:58

    Keelesaade: KEELESAADE. Keel ja ühiskond. (02.10.2011)

    Autor ja toimetaja Piret Kriivan. Mida vajab ühiskond, missugust keelt meie vajame ja vastupidi : mida vajab keel ühiskonnalt? Teaduste Akadeemia saalis oli koos viies keelefoorum, seekord arutati seda, kuidas on jõustunud eesti keele arendamise strateegia aastatel 2004 - 2010...

    Loe lähemalt

Kokku: 253 | Näita esimest lehte