ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Arnold Sinisalu ja Lisa Šabarova

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 37
Kestus: 00:53:01
Indeks: 2014-002695-0037
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 18.12.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Arnold Sinisalu
00:00:16 Stj I.Treufeldt alustab saatega.. Pöördub esimese saatekülalise poole: "Tere õhtust, Arnold Sinisalu!" A.Sinisalu: "Tere ka teile!"
00:00:29 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on läinud kaitsepolitseiameti bilansil sellel aastal. A.Sinisalu räägib, et nende elu on nii kiire, et praegu pole võimalik bilanssi kokku panna. Aga meil kui Nato piiririigil on nii võite kui kaotusi. (lisateave- A.Sinisalu on kaitsepolitsei peadirektor)
00:01:07 Stj I.Treufeldt küsib, kas selle aasta keeruline julgeoleku olukord on ka mõjutanud bilanssi, mida üritame teha. A.Sinisalu räägib, et sellel aastal on olnud nii keeruline kui huvitav aeg. See, mis toimus Ukrainas, oli palju üllatavat- näit Krimm.. see mõjutas ka Eestit väga tugevalt, eriti kaitsepolitseid, teabeametit, kaitseväge, siseministeerimi jne.. Kuid seda oli väga ilus vaadata, et rasketel hetkedel töötatakse ilusti kokku. Räägib konkreetsemalt bilansist- oli mitmeid huvitavaid kohtulahendeid, näit maadevahetuse lahend. Räägib ka sellest, mis muret tekitab- so rahvusvaheline terrorism, räägib sellest pikemalt. (lisateave- A.Sinisalu töötab kaitsepolitseis 1993ndast)
00:05:27 Stj I.Treufeldt sellest, miks on A.Sinisalu kutsutud saatesse- ta kaitsepolitsei peadirektor.. rahvas nimetab lõppevat aastat luurajate aastaks- Veitman, Kohver, Puusepp. A.Sinisalu arvab, et Kärt Anveldi saatesari luurajatest on seda müüti süvendanud. Ei olnud luurajate aasta. Keegi neist kolmest mainitust polnud luurajad, nad töötasid julgeolekuasutuses. E.Kohver on kaitsepolitsei töötaja, kellel polnud mingit kokkupuudet vastuluurega kui sellisega.. Stj- terminites peaks olema täpsemad? Sinisalu arvab seda küll, juristidele on see omane, ta peab end ikka juristiks. Räägib "luurajate aastast".. meie luureteenistus, teabeamet ja kaitseväeluure on teinud väga tänuväärste tööd, näit Ukraina konflikti monitoorimisel jne..
00:07:01 Stj I.Treufeldt küsib Venemaa NTV kanali saate kohta "Meie mees Tallinnas" kohta.. mis žanris see saade oli? A.Sinisalu arvab, et see võib olla kunstiline dokumentaalfilm. Ütleb, et nemad selletaolisi filme tegema ei hakka- see on ühe printsiibi rikkumine, kui oma salajane töötaja välja tuua ja temaga selline lavastus teha. Sinisalu teab, kus see võtteplats asus, räägib sellest. Kõike ta rääkida ei saa, sest algatatud on kriminaalasi.
00:08:37 Stj I.Treufeldt räägib, et selles saates öeldakse, et Puusepa abil vähenes Kapo tõhusus Venemaa vastu tegutsemisel 80%!? A.Sinisalu ütleb, et see ajab siiralt naerma. Uno Puusepal ei olnud juurdepääsu kogu materjalile, mida filmis näidati.. Film oli tehtud psühholoogilise ebastabiilsuse tekitamiseks. (lisateave- Oma doktoritöös uuris A.Sinisalu mõjutustegevuse piire rahvusvahelises õiguses)
00:10:31 Stj I.Treufeldt küsib Aegviidu operatsiooni kohta, mille Puusepp olla nurjanud. A.Sinisalu ei saa seda operatsiooni kommenteerida. Tagantjärele võib ta öelda, et ju ta siis selle nurjas.
00:11:02 Stj I.Treufeldt räägib, et selles saates väideti ka seda, et Puusepa tegevusel tabati vene välisluuraja endine töötaja Valeri Ojamäe, kes tegutses Eesti heaks. A.Sinisalu räägib, et neil käib kriminaaluurimine, läheb aega, et kõigele vastused saada. See saade tegi nende elu mõneti lihtsamaks. Räägib maailmas toimivast spioneerimis-, luuretööst. Eestil pole palju kogemusi, isegi USA tugevas organisatsioonis NSA-s põgenes Snowden tuhandete dokumentidega. Ka Kapo pole ilmeksimatu..
00:13:06 Stj I.Treufeldt- ..jäi mulje, et Kapos on käpardid, ei saa hakkama oma asjadega. A.Sinisalu räägib, et ta nõustub endise KGB-lasega, kellega oli Päevalehes intervjuu (Vladimir Pool), et kui Venes nii kõvad mehed on, kuidas nad Dresseni ja Veitmani kinni lasid võtta. See film on pigem ilus tähelepanu kõrvalejuhtimine.
00:13:40 Stj I.Treufeldt ütleb, et Veitman saate järgi ongi justkui süütu.. A.Sinisalu ütleb, et see on tüüpiline kunstiline liialdus. Veitman on ennast ise süüdi mõistnud, sellele lisaks on väga palju süütõendeid, mida kohus on hinnanud, prokurör kaalunud..
00:14:18 Stj I.Treufeldt küsib Sinisalu arvamust, kui palju on Puusepp kahjustanud Kapo tegevust. A.Sinisalu räägib, et oluliselt kahjustanud. Aga Puusepp on läinud sealt ära 2011. Sellest ajast on Kapos palju ümberhinnatud. Räägib, et turvalisust peaks kindlasti parandama.
00:15:32 Stj I.Treufeldt küsib, on see võimalik, et ükski inimene ei teaks kõike, et teavet oleks võimalik n-ö portsudeks jagada. A.Sinisalu räägib, et 100% pole see võimalik. Informatsiooni puhul peaks vähemalt kaks inimest seda teadama.. ja see sõltub väga paljudest asjaoludest. ..Puusepp tegeles tehniliste operatsioonidega, mingi ülevaade tal asjadest oli, aga selles vene saates oli väga palju mitte tema antud informatsiooni.
00:16:33 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on võimalik, et endised KGB-lased on olnud Kapos tööl. A.Sinisalu räägib, et tema oli sellel aja liiga noor, ei töötanud siis kaitsepolitseis. Oma aja kontekstis tehtud otsuseid on väga keeruline tagantjärele hinnata. See võib jääda ajaloolastele kunagi uurimiseks. Räägib ka riigitruudest endistest KGB töötajatest.. (lisateave- Vene kanali NTV saates rääkis endine kaitsepolitseinik, kunagine KBG töötaja Uno Puusepp, et oli 1996ndast FSB agent)
00:18:13 Stj I.Treufeldt küsib, kas sellise struktuuriga KGB üldse kadus Venemaalt, vb ta lihtsalt asendus. A.Sinisalu räägib, et jah, ta formeerus erinevateks organisatsioonideks. Järjepidevus toimib edasi. Venemaal on tohutud ressursid nii rahalises kui inimeste mõttes selle struktuuri jaoks, kuid ka neil on ebaõnnestumisi.
00:19:16 Stj I.Treufeldt küsib, millal võib tulla mingi lahendus Eston Kohveri loos. A.Sinisalu räägib, et ega neil siin praegu palju arutada pole. Ilmselgelet ootab teda Moskvas süüdimõistmine ja siis näeb, mis edasi saab. Stj ütleb, et on räägitud, et mingid vahetused on võimalikud. Sinisalu räägib, et vb.. eriteenistuste vahel on selliseid operatsioone tehtud, aga praegu on raske midagi öelda. Stj küsib, kas on kedagi, kelle vastu saab teda vahetada. A.Sinisalu ütleb, et seda saab näha, kui neile selline küsimus esitatakse. (lisateaved- Kaitsepolitseinik Eston Kohver läks kaduma 5.septembril; Kapo sõnul röövisid tundmatud isikud Kohveri Eesti territooriumilt)
00:20:23 Stj I.Treufeldt sellest, et pärast Eestile nii olulist sündmust- Obama külaskäiku, juhtub see ebaõnnestumine piiril. Tagantjärele vaadates - mis valesti läks? A.Sinisalu räägib, et see on kahetsusväärne lugu, aga mitte ebaõnnestumine. Neil puudus informatsioon, et vene eriteenistused võivad röövida teise riigi ohvitsere. Kuigi tagantjärele vaadates nad oleksid võinud siiski seda ette näha. Nad teavad mõnda sarnast juhtumit, mis oli enne Kohverit, kuid siis ei langenud keegi lõksu.
00:21:43 Stj I.Treufeld endise europarlamendi saadiku ja itaalia ajakirjanik Giulietto Chiesa kohta, kes pidi osalema Eestis mingil üritusel.. Ta ei oleks pidanud pääsema üle meie piiri, aga pääses.. A.Sinisalu räägib, et me elame Schengeni alal, kus ei ole lennureisijate nimekirju. Meil oli ta mustas nimekirjas, aga politseil puudus see vahetu teadmine, millise lennuga mees tuleb. Kuid lõpuks kodanik Chiesa peeti kinni ja seadust täideti.
00:22:43 Stj I.Treufeldt küsib, äkki peaks Shengeni reeglid üle vaatama mõeldes kasvõi Isise, terrorismi peale. A.Sinisalu arvab, et kindlasti võiks, aga nende teenistus on selleks liiga väike. Diskussioone on sellest olnud, aga sellest on vara rääkida. Iseenesest on Schengeni vaba liikumine on tore.. Räägib terroristide liikumiste jälgimisest. Aga kõiki inimesi ei ole vaja jälgida ja kõiki ei jõuta jälgida.
00:24:06 Stj I.Treufeldt sellest, et kaitsepolitseiamet jäi vaidluses Yana Toomiga kaotajaks. Küsib, kas Kapo on ehk läinud ärplemise teed. A.Sinisalu ütleb, et kindlasti mitte ärplemise teed. Sinisalu räägib, et sõna, mida nad kasutasid aastaraamatus, mis sai neile saatuslikuks - see oli sõna "survestama".. räägib sellest..
00:25:13 Stj I.Treufeldt küsib, kas me peaksime näit infosõjas, propagandistlikult ründama mõjutustegevuse vallas. A.Sinisalu esiteks ei usu propagandasse kui sellisesse. Ei ole "infosõda", on pigem inforünnakud. Propagandal pole mõtet. Tuleb rääkida tõde nii palju kui võimalik. Oleneb muidugi, mida rünnakuks pidada. Kui näit teeksime vastusaate NTV saatele, nii nagu meie seda näeme, vb olla saaks seda rünnakuks pidada, aga siis me nimetaks seda pigem mõjutustegevuseks. Räägib ka aastaraamatust, kus nad on tavatult avatud olnud. Kogu see teema on keeruline.. Stj ütleb, et mingites hinnangutes võib lihtsalt ülepingutada, näit Y.Toomi puhul. Sinisalu pole nõus, et nad pingutasid selles üle- ..meie asi on eesti elanikke informeerida sellest, mis neid võib ohustada..
00:27:50 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju on Eestist läinud võitlema islamiriigi nimel. A.Sinisalu ütleb, et neid on rohkem kui üks. Ka Ukrainasse on läinud inimesi võitlema. Stj küsib, kelle poolel nad võitlevad. Sinisalu ütleb, et töenäoliselt terroristide poolel. Stj- ..kas need minekud rindele on tõsine protsess, millele me peaksime piiri panema? Sinisalu räägib, et kindlasti. Läänes on räägitud ka sellest, kuidas välisvõitlejatele räägitakse, et nüüd minge kodumaale tagasi ja rünnake seal islami nimel seda demokraatiat ja lääne elukorraldust. Toob näitena Austraalias üksikründajat.. jne.
00:29:29 Stj I.Treufeldt sellest, et on kostnud hääli, et äkki peaks paremini julgeolekuasutusi Eestis kontrollima. A.Sinisalu räägib, et see on eelkõige poliitikute otsus. Ta ei saa päris hästi aru, mida selle all silmas peetakse. Ei tohiks tekitada suurt kontrollikontrollikontrolli ja usaldamatuse keskkonda. Räägib usaldamatuse mõjust.
00:30:27 Stj I.Treufeldt lõpetab int, teeb sissejuhatuse teise saatekülalise teemasse.
00:30:52 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Lisa Šabarova
00:31:10 Stj I.Treufeldt pöördub teise saatekülalise poole:"Tere õhtust, Lisa Šabarova!" L.Šabarova:"Tere õhtust, Indrek!"
00:31:12 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Lisa Luganskist Eestisse jõudis. L.Šabarova räägib keerulisest sõidust, kuidas ta kõigepealt Luganskist Kiievisse sai.
00:32:10 Stj I.Treufeldt küsib selleaegse Luganski olukorra üle. L.Šabarova vastab, et oli hull küll. Räägib, et tankid liikusid, pommitati.. inimesed läksid keldrisse peitu, kuid kelder pole ju kaitseruum..
00:32:32 Stj I.Treufeldt küsib, millest tuleb alustada, kui tahad sellisest linnast välja saada. L.Šabarova räägib, et kui pole kusagile minna, siis jäädki sinna, nende trepikoja 46st inimesest jäi sinna 6. Elektrit polnud, informatsiooni polnud, pangaautomaadid ei töötanud.. Õnneks oli tema just saanud puhkuseraha kätte, hakkas mõtlema, kuidas ja kuhu minna. Räägib jubedatest olukordadest pommitamiste ajal.. (lisateaved- L.Šabarova elas Ukrainas 20 aastat; Eestisse naasis oktoobri alguses )
00:34:03 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Šabarova Luganskis enne elas, kus töötas. L.Šabarova räägib, et tal oli korter, hea tööstaaž, töötas rohkem kui 20 aastat noortekeskuses. Mõtles juba lapselapsi oodata.. ja ühel hetkel pole sellest enam midagi! Räägib, et mõtles minna Kiievi poole. Räägib, kuidas mõtles, mida panna kotti, mida kaasa võtta.. ta ei teadnud ju midagi, kuidas ja mida juhtuma hakkab.
00:35:23 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Šabarova otsustas Eestisse tulla. L.Šabarova räägib, et Kiievis töötustaatust ei antud, raha polnud. Siis ta mõtleski minna koju, Eestisse ja pöördus Eesti esindusse Kiievis. Sai paberid korda, tuli Eestisse. Aga elada pole kuskil.. turvatunne on, aga kodutunnet pole. (lisateave- L.Šabarova pöördumine Eestisse sai alguse pärast "Aktuaalse kaamera" uudist ja president Ilvese sekkumist)
00:36:23 Stj I.Treufeldt sellest, et Šabaroval pole kuskil Eestis olla. L.Šabarova räägib, et ta elab praegu sõbranna lastetoas, aga ta teab, et peab leidma endale mingi elamise. Stj küsib, kuidas on tööga. Šabarova räägib, et töötukassas on ta arvel, aga raha ta sealt ei saa, sest pole Eestis töötanud. Haigekassakaardi ta sealt sai. Praegu töötab ta vabatahtlikuna Kännukuke raamatukogus.. loodab sinna kunagi saada tööle.
00:37:21 Stj I.Treufeldt Šabarova on kummalisest olukorrast- on Eesti kodanik, samas võiks olla põgenik. L.Šabarova räägib, et talle ei anta sellist staatust, seda ei ole. Arvab, et see aitaks teda. Teda on aidanud Eesti Migartsioonifond MISA, kust sai abiraha.
00:38:01 Stj I.Treufeldt küsib, et kui palju on siin põgenikke, nagu Šabarova. L.Šabarova räägib, et ta on kuulnud, et inimesi tuleb juurde, aga kõigil on oma olukord. Räägib, kuidas Linnavalitsuses on temalt nõutud tema kolme kuu sissetulekutõendit, panga väljavõtteid, mida tal ei ole ju tuua- seal käib ju sõda?!! Küsiti üüri kokkuleppe tõendit..
00:39:05 Stj I.Treufeldt sellest, et Šabarova ei tunne Eestis end turvaliselt.. L.Šabarova räägib, et ta tunneb end siin turvaliselt, aga tal ei ole siin oma nurka. Saaks juba tööle. Ta on valmis selleks kõike õppima, on valmis Eesti riigi jaoks makse maksma. Stj küsib, kuidas on siin võimaliku koolitusega, takistuseks on vb see, et pole näidata ette koolilõpupabereid. L.Šabarova räägib, et täna lõpetas just IT-kursused. Tööstaaži kinnitust tahetakse Luganskist, mida sealt muidugi ei saa. Šabarova räägib sellest emotsionaalselt, väikse irooniaga.
00:40:35 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on läinud Šabarova lähedastega. L.Šabarova räägib oma tütrest, kes sõitis linnast juba juunis ära, praegu on ta Moskva all. Tal on samuti raske, põgeniku staatust ei anta, load on kõik raha eest. Aga kus on põgenikul raha? Õnneks Šabarova sõbrad, kellega on ta koos õppinud, on teda ja ta tütart aidanud.
00:41:38 Stj I.Treufeldt küsib, kas tal on tütrega soov koos olla. L.Šabarova räägib, et muidugi ta vaatab ikka piletite hindasid Moskvasse. Aga ta kutsub tütart siia, sest tütar on noor, raamatupidaja, kes saaks kergemini siin tööd. Aga Šabarova saab aru, et ta peab kõigepealt ise saama endale jalad alla.
00:42:29 Stj I.Treufeldt küsib, kas ta otsustanud siduda oma elu Eestiga. L.Šabarova vastab, et jah. Ta ei näe Luganskis mingit valgust. Skype'i teel Luganski inimestega rääkides ta teab, et palkasid nad ei saa.. hommikul on vesi, õhtul vesi, elekter on, TV-s on kõik vene kanalid. Inimesed on seal seepärast, et neil pole lihtsalt kusagile minna.
00:42:58 Stj I.Treufeldt küsib, kas naine on mõelnud, miks see kõik niimoodi läks. On see suur poliitika, võimuvõitlus? L.Šabarova arvab, et jah.. ja lihtinimesed kannatavad. Ta räägib et, kui kuuleb praegu ilutulestiku paukusid, siis mõistusega saab ta aru, mis see on, aga refleks pea alla tõmmata on ikka veel sees.
00:43:57 Stj I.Treufeldt küsib, mis elu elati Luganskis enne sõda. L.Šabarova räägib enda tööst- oli riigitööl, pedagoog-organisaator.. elas tavaliselt. Räägib, et Lugansk oli väga ilus linn.. palju uut ehitatud. Praegu inimesed nälgivad, sest pole raha. Kes töötab, saab toidukoti, kes ei tööta, ei saa. Eks siis rabistatakse võõrastes korterites..
00:45:13 Stj I.Treufeldt küsib, kes on need relvastatud inimesed, kes Luganskis kõnnivad. L.Šabarova ei tea.. Ta räägib, kuidas nägi tänavatel sõitvatel tankidel rõõmustavaid inimesi ja oli näha, et nad olid võõrad.. võõras oli ka võimas sõjatehnika.
00:46:13 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas, millal, mis märkidest seal kõik algas. L.Šabarova räägib, et algas see kõik Maidanist.. siis riigipööre.. ega Lugansk ja Donetsk seda ei teinud. Kui lihtrahvas kuulis, et vene keeles ei tohi enam rääkida (seal on rohkem venelasi), ajas see neid väga vihaseks.. ja nii see muudkui läks.
00:47:19 Stj I.Treufeldt sellest, et kuigi see kõik toimus ju kaugel Kiievis.. L.Šabarova räägib, kui Jatsenjuk, Klitško ja sõbrad tegid riigipöörde, siis Lugansk, Donetsk ütles, et nad ei ole rahul sellega.. et nad ei ole neid valinud. Kõik oli väga keeruline. Aga pärast ei saanud enam keegi aru, kes-mis ja läkski lahti..
00:47:59 Stj I.Treufeldt küsib, et kui sõjategevus käivitus, kuidas seal elu organiseeriti. L.Šabarova räägib täpsemalt, millal ja kuidas Luganski elukorraldus muutus. Kui juba ei saanud enam normaalselt tööle sõita, kui pommid langesid tööle sõitvatele inimestega transpordile, see oli juba märk, et jookske linnast nüüd ruttu. Räägib, mille peale otsustas tema tütar minna sealt ära (lennukilt pomm..) Räägib, mida tema sellel ajal mõtles, kuidas tegutses, kuidas linn funktsioneeris. Ja nii algas sõda. Tavainimesed ei saanud aru, kes keda pommitasid, nad ise jäid pommitamiste vahele. Räägib, et kui näit väikeste laste jaoks inimesed olid vee järjekorras, käis ikka pommitamine..
00:49:32 Stj I.Treufeldt küsib Šarabovalt kui Luganski inimese käest, kuidas see kõik lõppeb? L.Šabarova ütleb, et kui ta vaid teaks.. Kõik tahavad rahu. Lihtsatel inimestel on ükskõik, kes võidab, saaks vaid rahulikult jälle elada.
00:50:07 Stj I.Treufeldt küsib, kas see oleks lahendus, kui linn oleks Vene või Ukraina koosseisus.. kas see oleks mingi lahendus? L.Šabarova ütleb, et tema arvab, et lahenduseks võiks olla see, et viigu oma väed ära, aga ta ei tea, kuidas teised arvavad. Stj - ..et siis saaksid inimesed ise otsustada? Šabarova- jah. Stj küsib, kas seal on piisavalt nutikiad inimesi, kes leiaksid lahenduse. Šabarova ei tea, kes seal eesotsas on, kelle poolt nad on sinna pandud..
00:51:05 Stj I.Treufeldt sellest, et aasta hakkab lõppema, et Šabaroval oli pöörane aasta. L.Šabarova ütleb, et seda poleks unes ka osanud näha. Stj küsib, kas on olemas õnn, saatus. Šabarova arvab, et kõik on ikka inimese kätes, kõik sõltub tema endast- otsustamine, mida teha, kuhu minna, kuidas olla.. ta peab ise tegema valiku. Räägib enda otsustamise põhjustest.
00:52:17 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0037_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0037
Kestus: 00:53:01
Registreerimise kuupäev: 19.12.2014
Registreerimise aeg*: 2014-12-19 00:22:29
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse