ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Keit Pentus-Rosimannus ja Igor Kopõtin

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 31
Kestus: 00:53:36
Indeks: 2014-002695-0031
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 06.11.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Keit Pentus-Rosimannus
00:00:17 Stj Indrek Treufeldt (kpl) alustab saadet. Pöördub esimese saatekülalise poole: Tere õhtust, Keit Pentus-Rosimannus! Pentus-Rosimannus: Tere õhtust!
00:00:25 Stj I.Treufeldt küsib, kas Pentus-Rosimannusel pole eksamieelset tunnet, et peab hakkama vastama välisministrina keerulistele küsimustele. K.Pentus-Rosimannus ütleb, et loomulikult on tunne, et vastutus, mis tuleb võtta, on suur. Samas on kindel tunne, et meeskond, kes ootamas, on tugev ja professionaalne. Muidugi on ootusärevus..(laua küljel kirjas: Kahekõne Keit Pentus-Rosimannus)
00:01:14 Stj I.Treufeldt küsib, kui tihti on ta tundnud poliitikas hirmu, tundnud, et on portsu otsas, millest välja ei tule. K.Pentus-Rosimannus räägib, et talle ei meenu, et poliitikas on ta hirmu tundnud, samuti väljaspool seda. Hirm teeb tegevusvõimetuks, seda peaks vältima. (lisateave- K.Pentus-Rosimannus on 38 aastane)
00:01:53 Stj I.Treufeldt sellest, et K.Pentus-Rosimannus on kutsutud saatesse kui tulevane välisminister Eesti Vabariigis.. Räägitud on poliitikas põlvkondade vahetusest. Küsib, kas ta tunneb ennast vanaks või uueks põlvkonnaks. K.Pentus-Rosimannus arvab, et seda võiks kõrvalseisjad ütlema, kuhu ta kuulub. Samas ta räägib, et oli juba 10 aastat tagasi vastutaval kohal Tallinna Kesklinnas jne. Ja see põlvkonna asi pole ilmtingimata seotud vanusega. Stj- ..võib tulla akadeemik ja temast saab poliitikas poisike. Pentus-Rosimannus ütleb, et see on pigem siltide kleepimine.. (lisateave- K.Pentus-Rosimannus kuulub Reformierakonda aastast.1998)
00:04:00 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Pentus-Rosimannus tundis ära teise kursuse tudengina, et astus õigesse erakonda. K.Pentus-Rosimannus räägib, et õiged inimesed olid seal kindlasti. Räägib, et esimest korda tundis ta, et tahab midagi ise ära teha, kui ta töötas EMORis küsitlejana. (lisateave- 2000ndal sai K.Pentus-Rosimannus bakalaureuse kraadi haldusjuhtimises ja EL suhetes
00:05:39 Stj I.Treufeldt ütleb, et poliitika võib võtta kõik, Pentus-Rosimannuse puhul on need poolelijäänud magistriõpingud. K.Pentus-Rosimannus räägib,et intensiivse töö tõttu on tal tõesti teistkordne magistrikraad veel tegemata, aga kes teab, vb elukestva õppega ta midagi veel jõuab (lisateave- 2000ndal alustatud politoloogia magistriõpingud on tal endiselt pooleli)
00:06:31 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas ta hakkama saab, kui ta vastas istub doktorikraadiga inimene.. K.Pentus-Rosimannus räägib, et selliseid olukordi on tulnud ette, kuid kui ettevalmistus on piisav ja oma veendumustes kindel, võib vastasistuvat inimest veenda. Tähtis on huvisid tajuda ja leida tulemus, et keegi ei lahku laua tagant kaotajana. Stj- ..haridus ei anna poliitikas eeliseid? K.Pentus-Rosimannus ütleb, et haritus on tähtis, et elus üldse olla edukas.. poliitikas on tähtis tunnetus.. (lisateave- 1999nda Riigikogu valimistel kogus K.Pentus-Rosimannus 26 häält)
00:08:08 Stj I.Treufeldt sellest, et juba 2007ndal kogus K.Pentus-Rosimannus 7500 häält.. küsib, kuidas see lend kõrgustesse õnnestus. K.Pentus-Rosimannus vastab, et ju oli see hinnang tema tehtule, kindlasti oli seal sees krediiti. Stj küsib, kuidas see "tehtu" konventeerub eduks valimistel? Pentus-Rosimannus räägib, et 2007ndal lõpetas ta vastutusurikka töö arendades ja edendades Tallinna kesklinna. Kuid kindlasti oli usku ka tema ideedesse.
00:09:51 Stj I.Treufeldt sellest, et välispoliitikas pole staadioni avamisi jms. K.Pentus-Rosimannus räägib, et ta pole see, kes selliseid üritusi ülehindab. Inimestega suhtlemine on tähtis, aga on ka teisi mooduseid näidata tehtut. Räägib keskkonnministri tööst.. (lisateave- poliitikavaatleja A.Lobjakas kommenteeris K.Pentus-Rosimannuse välisministriks saamist, et talle tuleks leida "visuaalselt, mitte verbaalselt nõudlikke ülesandeid.")
00:11:35 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Pentus-Rosimannusele tunduvad tema välisministriks valimiste puhul teistepoolsed esmased reaktsioonid (näit Lobjaka). K.Pentus-Rosimannus räägib, et reaktsioone on igasuguseid. Närvilisus opositsioonis peitub nende endi erakondade probleemides. (lisateave- K.Pentus-Rosimannus sai A.Ansipi valitsuse keskkonnaministriks 2011 aprillis)
00:13:06 Stj I.Treufeldt sellest, et välisministeerium pole K.Pentus-Rosimannusele võõras paik, ta on töötanud seal K.Ojulandi heaks. K.Pentus-Rosimannus räägib, et seal oli ta lühikest aega. Aga tihedam töö oli välisministeeriumiga siis, kui ta oli peaministri meeskonna juhina Stenbockis ja ka siis, kui oli parlamendi aseesimees, rääkimata praegusest keskkonnaministri tööst..
00:14:33 Stj I.Treufeldt küsib, miks ta ei jäänud välisministeeriumisse tööle, kui välispoliitika talle meeldis. K.Pentus-Rosimannus räägib, et tol ajal oli ta poliitiline nõunik sisepoliitilistes küsimustes. Hiljem on ta küll olnud seotud välispoliitiliste teemadega. (lisateave- K.Ojuland sunniti välisminsitri kohalt lahkuma 2005ndal usalduse kaotamise tõttu)
00:15:42 Stj I.Treufeldt sellest, et ministeeriumi sisepoliitilisi nõunikke nimetatakse "juhtmeteks". Küsib, kas K.Pentus-Rosimannus palkab ka endale "juhtme". K.Pentus-Rosimannus ütleb, et nimesid võib ju igasuguseid panna, aga nõunikud on väga vajalikud.. Tõenäoliselt saab ka tal olema inimene, kes aitab teda nõuga.. kui selleks aeg kätte jõuab.
00:16:49 Stj I.Treufeldt küsib, kas K.Pentus-Rosimannus pole veel harjunud mõttega olla välisminister. K.Pentus-Rosimannus ütleb, et selle mõttega on ta harjunud, aga ta pole veel mõelnud kindlate persoonide, nõunike peale.
00:17:14 Stj I.Treufeldt räägib, et on kummastav, et Paeti saaga "minna Euroopa Parlamenti - mitte minna", on nende erakonna jaoks olnud ärev, mõne poliitiku jaoks lausa hüsteeria allikaks. Valimine on poliitikas ju täiesti normaalne.. K.Pentus-Rosimannus räägib, et huvitav on lugeda ka tõlgendusi, miks U.Paet on otsustanud minna Euroopa Parlamenti. Tegelikult võib igas olukorras leida midagi, mis kellelegi ei meeldi. Kuigi ka tema arvab, et U.Paet oleks võinud välisministrina siin edasi jätkata.
00:18:47 Stj I.Treufeldt küsib, miks Reformierakond ei teinud Paeti peaministriks. K.Pentus-Rosimannus räägib, et igaühel oli võimalus ennast kandidaadiks üles seada. U.Paet leidis tol hetkel ka ise, et ta soovib jätkata välisministrina..
00:19:35 Stj I.Treufeldt sellest, et Eesti välispoliitika guru, Matti Maasikas, on rääkinud, et Eesti välispoliitikas on olnud kevad- Eesti sai vabaks, vene väed lahkusid; suvi- Eesti liitus EL-ga, Nato-ga, tuli euro ja nüüd argipäev. Küsib, millises ilmastikus hakkab Pentus-Rosimannus tööle. K.Pentus-Rosimannus räägib kõigepealt veel U.Paetist. Aga Maasika mõttekäigust räägib seda, et praegune aeg pole hall argipäev, pigem on tegu kevad- või sügistormiliste aegadega, olukord on ärev.
00:21:10 Stj I.Treufeldt küsib, mis on suurim torm, millega vaja hakata tegelema. K.Pentus-Rosimannus räägib, et kõige ärevam meie jaoks on see, mis puudutab Venemaa ja Ukraina konflikti.. agressiivne idanaaber on meie jaoks kõige suurem oht. Laiemalt on suur risk äärmuslik Islamiriik, ISIL..
00:23:16 Stj I.Treufeldt küsib, mis saab Eesti-Vene piirileppest. K.Pentus-Rosimannus ütleb, et see on nii kaugel, et asjad on nüüd Venemaa kätes. Tal oleks hea meel, kui lepe saaks lõplikult jõustatud.
00:23:44 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju peaks maksumaksja raha panema mängu, et kaitsta eesti kodanike huve üle maailma, näit Indias laevakaitsjaid. K.Pentus-Rosimannus räägib, et eesti kodanike turvatunne välismaal on väga tähtis ja välisministeerium pakub seda kindlasti. Räägib laevakaitsjatest Indias, et välisministeerium on teinud maksimumi. Nüüd saab ainult survestada india ametnike aktiivsust. Eesti riigil pole muidugi võimalust sekkuda India riigi kohtumõistmisesse..
00:26:08 Stj I.Treufeldt sellest, et Suurbritannias on hüsteeriline sihtumine Euroopa Liitu.. mida sellega peale hakata? K.Pentus-Rosimannus räägib, et Eesti huvi on see, et Euroopa Liit oleks tugev ja ühtne. Meie soov oleks, et Suurbritannia jääks Euroopa Liitu..
00:27:04 Stj I.Treufeldt sellest, et välisminister Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et Eesti peab oma piiratud rahvaarvuga, tagasihoidliku majandusega, ajalooliselt keeruka asukohaga teistmoodi otsustama ja kujundama oma välispoliitikat. Kuidas ta sellest soovitusest aru saab? K.Pentus-Rosimannus ütleb, et tahaks muidugi teada konteksti, kust see tsitaat pärineb. Ta räägib, et Eesti on väike, kuid samas paindlik, uuenduslik. Meie väikse rahvaarvu puhul peavad meie inimesed ka mitme eest olema väljas, ka välisteenistuses..
00:28:52 Stj I.Treufeldt Autorollo skandaalist. Küsib, kuidas see mõjutab Pentus-Rosimannuse tegevust välisministrina. K.Pentus-Rosimannus räägib, et ta on juba 2012 hilissügisest kinnitanud seda, et see on tema suhtes väga pahatahtlik ja kunstlikult tekitatud lugu. Üks kohtuinstants on seda ka kinnitanud.. (lisateaved- K.Pentus-Rosimannuse vastu on esitatud ligi 500 000 eurone tsiviilhavi tema isale, Väino Pentusele, kuulunud autofirma Autorollo pankrotiprotsessis; Harju maakohus ei rahuldanud 27.juunil 2014 Autorollo pankroti toimkonna hagi Pentus-Rosimannuse vastu)
00:30:33 Stj I.Treufeldt sellest, et Ligi ja Lang on lahkunud ministrikohalt suhteliselt tühiste asjade pärast, tema puhul oli aga väga suur kahtlus.. K.Pentus-Rosimannus ütleb, et inimlikult oleks tal olnud lihtsam panna amet maha, kuid kuna tema puhul on see väga pahatahtlik lugu, ta pole lasknud ebaõiglusel võidutseda..
00:31:38 Stj I.Treufeldt sellest, et nelja kuu pärast tulevad valimised. Küsib, kas Pentus-Rosimannus võiks ka edasi välisministri ametit pidada. K.Pentus-Rosimannus ei taha spekulatsiooniga kaasa minna, ootaks enne märtsi ära..
00:32:15 Stj I.Treufeldt lõpetab int.. Teeb sissejuhatuse teise külalise teemasse.
00:33:18 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Igor Kopõtin
00:33:35 Stj I.Treufeldt:" Tere õhtust, Igor Kopõtin!" Kopõtin: "Tere õhtust!"
00:33:37 Stj I.Treufeldt sellest, et 100 aastat tagasi algas I maailmasõda.. Esimese ilmasõja arvusid on raske hoomata.. miljonid hukkunud. I.Kopõtin ütleb, et kümned miljonid. Eestist on võtnud osa u 100 000 inimest, kes sõdisid Vene tsaariarmee koosseisus. 2000 neist said ohvitserideks, kes enamasti panustasid Eesti rahvuslikku sõjaväkke. (laua küljel kirjas: Kahekõne Igor Kopõtin)
00:34:19 Stj I.Treufeldt räägib, et on väga kahetsusväärne, et Eestis Esimest ilmasõda ei tähtsustata. Euroopas tähistatakse seda suurejooneliselt. I.Kopõtin räägib, et küsimus on selles, kui palju mäletatakse Esimest Maailmasõda Eesti kultuurimälus.. Eesti Vabadussõda on summutanud mingil määral I maailmasõja sündmusi. Mälestusi sellest sõjast on tagasihoidlikult vähe.. (lisateaved- I.Kopõtin on ajaloolane, õpetaja ja endine kaitseväelane; Esimene maailmasõda kestis 28.juulist 1914 kuni 11.nov. 1918)
00:36:00 Stj I.Treufeldt räägib, miks on I.Kopõtin kutsutud saatesse- ta on ajaloolane, käsitlenud I maalimasõda ja on olnud vene koolis Lasnamäel pikka aega õppealajuhataja. I.Kopõtin räägib, et praegu on tähtis rääkida rahvuslikust ja riiklikust identiteedist. Et mil moel identiteedid kattuvad, kuidas sattuvad konflikti. Tema doktoritöö teema puudutab vähemusrahvuseid, nende identiteedikriisi, mis on tekkinud militaarses keskkonnas 1918-1940. Ühtlasi on tähtis rääkida sõjaväe ja tsiviilmaailma kokkupõrkest; sõjaväe identiteedi formeerumisest, milles on tähtis professionaalsus. Riiklik identiteet peab toetuma sõjaväele.
00:37:38 Stj I.Treufeldt küsib, kas tänapäeval oleks Lasnamäe vene noored sõdinud Eesti eest nii nagu kunagi venelased tegid seda Vabadussõjas. I.Kopõtin on kindel, et kui tuleb kaitsta Eesti riiki, ei tehta vahet, mis rahvusest on kaitseväelased. Riikliku identiteedi võib leida just läbides sõjaväeteenistuse.. Suvel ilmus ta kirjutatud raamat Vabadussõjas sõdivatest venelastest Eesti Rahvaväes.. (lisateave- I.Kopõtin teenis 2003-2011 Kaitseliidus ja kaitseväes)
00:38:49 Stj I.Treufeldt küsib, mida on vaja selliseks pöördeks, et võtta n-ö eesti joone, nagu I.Kopõtin. I.Kopõtin arvab, et tähtis on perekasvatus; haridus, mis on kultuuri osa; ajateenistus, kus peab kinnistuma riiklik identiteet, et meil on ühised väärtused jms.. (lisateave- Kopõtin oli 2010 Eesti üksuse koosseisus missioonil Afganisatanis)
00:39:47 Stj I.Treufeldt sellest, et praegu räägitakse, et sõda võib tekkida tühisest asjast. Küsib, millest algas I maailmasõda, kas mõnest tühisest asjast. I.Kopõtin räägib, et ettekääne oli atentaat Sarajevos, aga tegelikult oli see suurriikide kokkupõrge. Muutused maailmas toimusid aga pärast sõda- maailmavaateline konflikt, väärtuste muutused toimusid erinevates riikides erineval moel, Eestis näit vabadussõda. Räägib oma ettekandest konverentsil, mis oli pühendatud Esimesele maailmasõjale- millised seosed on identiteedil ja mälul selle sõja järel.. (lisateave- I.Kopõtin on kirjutanud viis raamatut, teiste hulgas "Vene ohvitserid Eesti sõjaväes" ja "Venelased Eesti Vabadussõjas")
00:41:55 Stj I.Treufeldt sellest, et I.Kopõtin oli Afganistanis lihtsa sõdurina.. I.Kopõtin räägib, et oli vanemseersant, sisuliselt lihtsõdur, magistrikraadiga autojuht. Tema tegelikuks eesmärgiks oli saada teada sõjaajaloolasena, mis on hirm.. mis on sõduri funktsioonid lahinguväljal. Räägib, et inimestel on suhtumine surma ja hirmu täiesti erinevad. Räägib maailmavahelisest loomingulisest konfliktist kahe mõtteleeri vahel Saksamaa näitel.. Olid patsifistid ja olid need, kes pidasid sõda loomulikuks.. et meeskonnavaim asendab perekonda. See on ka tänapäeval aktuaalne..
00:44:27 Stj I.Treufeldt küsib, mida me peaksime õppima laiemalt, kultuuriliselt sellest, mis oli 100 aastat tagasi. I.Kopõtin räägib, et Euroopa Liidu riigid ei taha enam sõdida. Kuid oht on paraku siiski olemas nii Euroopas kui mujal maailmas. Tekib küsimus, kas sõda võib olla õiglane, kas idee nimel võib tappa..
00:45:54 Stj I.Treufeldt küsib, mida arvab sõjaajaloolane sellest, mida praegu toimetab Venemaa. I.Kopõtin näeb seda, et Venemaal toimub autoritaarse režiimi kinnistumine ja tegemist on uue impeeriumi esile kerkimisega. Ennekõike püütakse mentaalselt taastatada Nõukogude Liit. Kasutatakse impeeriumi ja nõukogude aja sümboleid segamini. Püütakse luua uut Venemaa poliitilist natisooni e rahvust, selleks kasutatakse uut ajaloolist poliitikat. Näit riigi sotsiaalprobleemid minetatakse väidetega, et Venemaad ohustab välisvaenlane. Agressiivne retoorika peab hoidma vene rahvast koos.
00:48:06 Stj I.Treufeldt sellest, et võitlevad ka vene ja lääne ajaloolased, kuidas selles võitluses ellu jääda? I.Kopõtin räägib, et kahjuks pole enam Venemaal vaba ajalooteadust, seal rikutakse eetikat. Räägib ajaloo tõlgendamistest Venemaal. Iga ajaloolane peab järgima ajaloo reegleid, aga Venemaal pannakse kahtluse alla isegi Molotov-Ribbentropi salajast protokolli.. Venemaa eitab seda, et Stalin ja Nõuk.Liit on ka vastutavad, et algas II maailmasõda. Putin püüab konstrueerida uut rahvuslikku identiteeti, ärakasutades Suure Isamaasõja müüti- 9.maid, samuti n-ö sümboolseid märke: 1812.a. Napoleoni sissetung; 1914.a. Venemaa astumine I maailmasõtta, 1941-45 Suur Isamaasõda..
00:51:32 Stj I.Treufeldt küsib, kas Eesti Vabariik oleks tekkinud, kui poleks I maailmasõda. I.Kopõtin näeb, et Eesti Vabariigi tekkimine on otseselt seotud I maailmasõjaga.. Räägib sellest..
00:52:57 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0031_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0031
Kestus: 00:53:36
Registreerimise kuupäev: 07.11.2014
Registreerimise aeg*: 2014-11-07 18:41:23
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse