ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Lauri Mälksoo ja Kriss Soonik-Käärmann

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 36
Kestus: 00:51:06
Indeks: 2014-002695-0036
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 11.12.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea... Kahekõne Indrek Treufeldt Lauri Mälksoo
00:00:17 Stj I.Treufeldt alustab saadet. Pöördub esimese saatekülalise poole:" Tere õhtust, Lauri Mälksoo." L.Mälksoo:"Tere õhtust."
00:00:25 Stj I.Treufeldt sellest, et L.Mälksoo on läbi aegade noorim akadeemik Eestis. Küsib, kuidas aasta on kulgenud akadeemikuna. L.Mälksoo (laua küljel on kirjas: Kahekõne Lauri Mälksoo) räägib, et läbi aegade noorim ta pole. Teaduste Akadeemiasse kuulumine on igaühele suur au, väikeses riigis on see võimalikum kui suures.. (lisateave- Mälksoo on Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor)
00:01:05 Stj I.Treufeldt sellest, et Mälksoo pole veel 40.. Kuidas tal õnnestus selline spurt teha? L.Mälksoo räägib, et selles on ka väike vedamise moment.. räägib n-ö õigesse põlvkonda kuulumisest, näit temal võimaldati õppida, anti stipendiume. Räägib, et ka teaduse tegemiseks on vaja püstitada eesmärk, olla efektiivne, teha ära resultaat.
00:02:30 Stj I.Treufeldt räägib, miks Mälksoo on kutsutud saatesse- ta on TÜ rahvusvahelise õiguse professor.. Küsib- olete te esimene õigusteadlane akadeemias? L.Mälksoo räägib aegadest kui akadeemia loodi- 1938ndal, siis oli juhiks J.Uluots; pärast 1946ndat oli juht J.Vaabel.. mõlemad olid õigusteadusega seotud. (lisateave- Magistrikraadi sai L.Mälksoo USA-st, doktorikraadi Berliinist)
00:03:34 Stj I.Treufeldt sellest, et arvatakse, et vahepeal oli meie õigusteadus n-ö punane, mitte päris. L.Mälksoo räägib, et nõukogude ajal peegeldas juura nõukogude ideoloogiat. Aga seda olulisem oli riiki taastades tekitada Eesti enda oma õigusteadus. Üheks eeskujuks võiks olla Eesti 1920-30 riiklus, kui juristid olid nii riigi tegevuses kui ülikoolides. Juura on ajas muutunud. Räägib, et käis pidulikul koosolemisel Viinis, kus aula seintel olid teadusmuusade pannood, aukohtadel olid riigiteadus ja õigusteadus.. aga see peahoone pärines 19.sajandist.. (lisateave- Mälksoo doktoritööks oli Balti riikide õiguslikust järjepidevusest pärast 1940 annektsiooni)
00:05:39 Stj I.Treufeldt räägib, mida rahvas arvab- et kel rohkem raha, sel õigus, rahvusvahelistes suhetes aga- kel rohkem jõudu, sel õigus. L.Mälksoo räägib, et juristid on nagu ühiskonna arstid, tegelevad ühiskonna sotsiaalsete haigustega. Vabas ühiskonnas võib raha eest osta palju asju, paremat advokaati jm ja sama on ka rahvusvahelistes suhetes. Meil ei ole rahuriiki. (lisateave- L.Mälksoo on lõpetanud Abja Keskkooli)
00:06:55 Stj I.Treufeldt küsib, kas rahvusvaheline õigus peab tegelema hädadega, mis on riikide ja rahvaste vahel. L.Mälksoo räägib, et see peegeldab idealistlikku rahvusvahelise õiguse rolli küll. Ajaga on see muutunud. Kõige optimistlikum oli see 19 saj. teises pooles kuni I maailmasõjani. Täna ollakse realistlikumad, rahvusvaheline õigus pigem reguleerib praktilisi asju jms.. (lisateave- 2009 sai Mälksoo maineka Euroopa teadusraha uurimaks Vene valitsuse mõju rahvusvahelisele õigusele)
00:08:28 Stj I.Treufeldt küsib, kas sel aastal oli mõneti illusioonide purunemise aasta rahvusvahelises õiguses. L.Mälksoo räägib ajaloolaste arvamustest, kas Vene ja lääne suhted läksid teravaks pärast Krimmi annekteerimist või juba enne.. Baltikumi, Poola, lääne konservatiivsematele riigivaatlejatele oli vb viimased 5 aasta selged, et Venemaa on muutunud revionistlikuks jõuks, ta ei rahuldu enda positsiooniga maailma asjades..
00:09:32 Stj I.Treufeldt küsib, mis võis olla see murdumise hetk. L.Mälksoo räägib, et mõni ütleb, et vb 2007 aasta Müncheni julgeoleku konverentsi Putini kõne.. Vene on veendunud, et lääs on ka ise rikkunud rahvusvahelisi õigusi. Nüüd ei teatagi, mis saab 1945.aastal kehtestatud ÜRO korrast, mis on 20ne aastaga muutunud. Ajaloos on täheldatud, et iga uus rahvusvaheline kord on kehtestatud sõjaga - 1618-1648; 1815; 1919; 1945. Veel ei teata, mis tõid aastad 1989-1991.. selle aja ajalooline tähendus on Vene ning lääne ja Ida-Euroopa riikidel erinev. 2014nda Krimmi võtmine on langenud õiguslikku nihilismi..
00:12:48 Stj I.Truefeldt sellest, et Ida-Euroopa rahvastel oli oma tahe, nagu eestlastel.. küsib, kas rahvaste enesemääramise õigus on üldse mingi tegur rahvusvahelises õiguses. L.Mälksoo räägib, et paradoksaalselt on Venemaal olnud oma roll rahvaste enesemääramise ajaloos, see sündis 1917-18. See tuli bolšvistlikust Venemaast ja USA-st, seal sõnastati see õigus. Räägib Venemaa põhilistest probleemidest - ta on säilitanud teatud impeeriumi jooni pärast 1991, Vene patriootidest eliit arvab, et liigne läänelikkus viib Venemaa purunemiseni.
00:14:32 Stj I.Truefeldt inimõiguste väärtustest.. vb Venemaa arvabki, et hoiab ülimaid põhimõtteid, näit religiooni.. peab päästma oma maa printsiibitu lääne eest, mis viib hävinguni. L.Mälksoo räägib lääne ja Venemaa erinevatest inimõiguste väärtustest jms. Vb nõukogude ajupesu tõttu arvavad üle poolte venemaalasi, et Stalin oli pigem positiivne- kuidas pärast seda arvamust Ida-Euroopa inimesed saavad neid usaldada?
00:17:29 Stj I.Treufeldt sellest, et varsti tuleb välja Lauri Mälksool välja raamat, mis käsitleb ka Venemaa lähenemist rahvusvahelisele õigusele. Küsib, kas ta uurimistöö annab praktilist nõu, kuidas Venemaaga edasi käituda. L.Mälksoo räägib, et riikide vahelised suhted on keerulised. Raamat ilmub märtsis kirjastuses Oxford University Press. Kõigepealt saab lugeda praktiliseks seda, kui lugeja saab teadlikuks, mis on rahvusvahelise õiguse taust Venemaal. Näit kui seal on siseriiklikult probleeme õigusega, siis see viib siirdeid ka rahvusvahelistesse suhetesse. Ta näitab seal oma analüüsiga, et Venemaa arvates on õigus midagi muud.
00:19:25 Stj I.Treufeldt ütleb, et president Putin on oma tegudega teie raamatut juba ette päris hästi müünud. L.Mälksoo ütleb, et kui tal oleks selline jõud, siis ta loobuks sellisest müügitööst- vaene Ukraina. Vb Balti teadlastel on ajalooline tunnetus, et küll Venemaa ükskord jälle midagi korraldab, mingi pöörde või.. Siis ta töö kõige suurem väärtus saab olema see, et ta on analüüsinud päris põhjalikult rahvusvahelise õiguse ajalugu Venemaal.. ajalugu ei alga ju Putiniga. Venemaa põhieemaks on näit, kas Venemaa on Euroopa või pole.
00:20:55 Stj I.Treufeldt räägib erinevatest rahvusvahelise õiguse mõistmisest Venemaal, USA-s, Euroopas. L.Mälksoo räägib, et üks õigusteooria või -analüüs on see, et üldise rahvusvahelise õiguse kõrval eksisteerib ka regionaalne õigus ja see on maailmas kasvamas..
00:21:52 Stj I.Treufeldt sellest, et 2014 veebruaris kirjutati alla piirileping Eesti ja Vene vahel. Küsib, kuidas sellega nüüd siis on. L.Mälksoo ka eelmistest piirilepingutest ajaloos. Mõned nädalad tagasi öeldi Vene poolt, et praegu ei olevat õige aeg selle ratifitseerimiseks, seda üldise fooni pärast lääne riikidega. Stj küsib, mis asi see Eesti Vene piiril siis on, kuidas sellega toimetada. Mälksoo ütleb, et on hea, et piirileping sai enne Ukraina sündmusi allakirjastatud. Kreml ju teadis siis juba, et nad lähevad Ukrainasse sisse. Mälksoo tõlgendab seda nii, et meie oleme siiski teisel pool piirjoont. Sest kui Eestisse oleks tahetud järgmisena sisse minna, siis nad poleks sellele alla kirjutanud. Juba lepingu allakirjutamine, kugi veel ratifitseerimata, tekitab teatud kohustusi. Mälksoo ütleb sellest lähtuvalt, et piir on meil paigas.
00:24:18 Stj I.Treufeldt küsib, mis seis on Tartu rahuga. L.Mälksoo räägib, et Tartu rahu on bilateraalne välisleping, mis on meile väga tähtsal kohal, meie riigi sünnitunnistus. Kahjuks praegu Vene eitab Tartu rahu kehtivust, aga see ei sega meid ütlemast, et Tartu rahu sätetega ei juhtu mitte midagi. Mälksoo peab kõige tähtsamaks sätteks artiklit 2 - selles on fikseeritud, et Eesti eraldumine Venemaast toimub rahvaste enesemääramise õiguse alusel ja see ei kuulu ümbervaatamisele igavesti. Ja seda ei saa tagasi võtta ka Putin..(lisateave- Eesti Venemaa vaheline piirjoon on kokku 130 km)
00:26:01 Stj I.Treufeldt Eston Kohverist, Eesti piirist. Küsib, kas meil on ikka kindel piir olemas, kui me vaidleme selle üle Venemaaga? L.Mälksoo räägib, et kui Vene eesmärgiks oli Eestile õppetund anda ja kui me piir oleks ka väga selgelt paigas, oleksid nad midagi muud välja mõelnud. Mälksoo ei seostaks piirilepingut ja Kohveri problemaatikat.
00:26:51 Stj I.Treufeldt sellest, et üks selle nädala uudis käsitleb CIA raportit piinamistest. Küsib, kas ka USA on astunud üle vastava piiri rahvusvahelises õiguses. L.Mälksoo vastab, et jah, ega suurriikide seas ingleid ei ole. Üks rahvusvaheliste teooritest ütleb, et liberaalsed on natuke paremad kui puhtakujulised autoritaarsed riigid. Näit Hiinalt ja Venemaalt enesekriitilist refleksiooni ei saaks. Toob näitena Ameerika tõe väljatoomise mitme aspekti valguses.
00:29:27 Stj I.Treufeldt räägib äärmusliku religiooni püha sõja pidamisest, kuhu on läinud väga paljud lääne kodanikud. Kes nad on rahvusvahelise õiguse mõistes? L.Mälksoo räägib, et see on "hall tsoon", seda ei teata täpselt. Terve rahvusvaheline õigus on ülesehitatud sellele ideele, et konflikti osapooled on riigid. See konkreetne islamiriik on küll ennast kuulutanud riigiks, aga teda pole tunnustatud. Mälksoo arvab, et inimesed, kes sinna Euroopast sõdima lähevad, on potensiaalsed kriminaalkurjategijad või terroristid. Täpsustab seda mitmete aspektide järgi.
00:31:48 Stj I.Treufeldt küsib, mis on selle lõppeva aasta kõige olulisem õppetund maailmale. L.Mälksoo toob põhinäitena Ukraina sündmused. Mitte ükski riik ei tohiks lasta käsi rüppesse, julgeolek paraku suurte imperiaalsete ambitsioonidega naabrite kõrval ei saa sõltuda ainult lepingu olemasoluga. Ta peab sõltuma tarkadest otsustest, kus ühiskond panustab oma riigikaitsesse, hoiab häid suhteid sõpradega.
00:34:00 Stj I.Treufeldt lõpetab int, teeb sissejuhatuse järgmise saatekülalise teemasse.
00:34:36 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Kriss Soonik-Käärmann
00:34:54 Stj I.Treufeldt pöördub saatekülaise poole:" Tere õhtust, Kriss Soonik-Käärmann!" K.Soonik-Käärmann:" Tere õhtust!"
00:35:00 Stj I.Treufeldt ütleb, et saab aru, et K.Soonik-Käärmann kulgeb pidevalt Londoni ja Eesti vahet. K.Soonik-Käärmann ütleb, et tõsi. Väga mõnus ühendus, nagu Tartusse sõidaks. Stj sellest, et seda olulist liini nagu London-Tallinn on suudetud hoida, mehitada. Soonik-Käärmann räägib, et London on starteegiliselt väga mugavas kohas Tallinna jaoks, nii et 2 ja poole tunniga on see suts tehtud.
00:35:38 Stj I.Treufeldt küsib, kas Soonik-Käärmann võttis Kuldnõela Londonist kaasa või hoiab seda Eestis. K.Soonik-Käärmann ütleb, et tänaseni alates võidust oli see Solarise Keskuse "Ulaka kaunitari" akna peal, aga jah, ta on Eestis..(Kuldnõel stuudio laua peal)
00:35:57 Stj I.Treufeldt sellest, et Soonik-Käärmann on tänavune Kuldnõela laureaat (Kuldnõel stuudio laual).. küsib, kas eestlased on innukad pesu ostjad. K.Soonik-Käärmann vastab, et ojaa.. eesti klient on väga seiklushimuline jms. Stj ütleb, et võiks ju arvata, et siin käiakse mööda soodusmüüke. Soonik-Käärmann arvab, et nende kliendid ei osta nende tooteid ainult sellepärast, kui nad seda odavamalt saaksid..
00:36:59 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju nad toodavad. K.Soonik-Käärmann ütleb, et nad on väikesed nii Eesti kui maailma mõistes, kuid mida nad on suutnud teha, on suhteliselt märkimisväärne. Stj ütleb, et nende firma teeb tellimise peale, nad ei tee lattu. Soonik-Käärmann räägib, et jah, nad disainivad kollektsiooni, näitavad seda butiikidele üle maailma ja nii esitatatkse neile tellimused jne.. (lisateave- Soonik-Käärmann pole kunagi õppinud joonistamist ega moekunsti)
00:37:55 Stj I.Treufeldt küsib, et kuigi maailm on nii suur ja on tohutult inimesi.. kuidas saab niiviisi talitada, et olla nähtav, olles samas väike ja paindlik? K.Soonik-Käärmann räägib, et nende eeliseks on see, et neil on nišitoode. Nende pisikest brändi saab teha kindlas valdkonnas väga spetsiifiliselt, strateegiliselt, järjepidevalt.. (lisateave- esimese pesu disainis Kriss Soonik 10 aastat tagasi)
00:38:54 Stj I.Treufeldt küsib, kas olulisem on toode või bränd. K.Soonik-Käärmann räägib, et absoluutselt kõik käib käsikäes. Räägib moetrendide probleemist - kui leitakse midagi muud põnevat ja vana jäetakse maha. Ei tohi jälgida trende, peab olema truu oma tegemistele. Suurte tegijatega nad ei suuda kunagi võistelda ja see pole ka kunagi eesmärgiks olnud. (lisateave- Soonik-Käärmanni disainitud pesu õmmeldakse Tallinnas Koplis)
00:39:51 Stj I.Treufeldt räägib, et pesul on lähim suhe inimese kehaga. Milline on see keha, kellele nad teevad pesu? K.Soonik-Käärmann räägib, et kuna nende brändis on bestselleriteks topid, siis neil pole vaja nii korralikku mõõtmist kui rinnahoidjale. Räägib, et nad teevad nii väikeseid numbreid, kuid näit siin soovitakse ka suuri numbreid, nii et põhinumbrid on on S ja M.
00:41:09 Stj I.Treufeldt küsib suuruste kohta ka erinevate maailma piirkondades. K.Soonik-Käärmann räägib, et pole suurt vahet, kas nad müüvad USA-s või Jaapanis. Küll on erinevust, kui müüa Ida- (M, L) või Lääne-Londonis (S, XS). Räägivad inimese arvamusest endast, enda suurusest. (lisateave- K.Soonik-Käärmann kolis Londonisse kaheksa aasta tagasi)
00:42:02 Stj I.Treufeldt küsib, mida peaks pesu inimesega tegema. K.Soonik-Käärmann räägib, et kindlasti enesehinnangut tõstma. Ei tasu võtta pesu tabuna, vaid võtta kaasaegsemalt, et saaks endale sellega head meelt teha. Stj küsib eesti naiste kohta.. Soonik-Käärmann räägib, et ikka see S ja M.. eesti naised hoolitsevad enda eest, pole probleeme nagu USA-s või Inglismaal..
00:43:11 Stj I.Treufeldt küsib, kuivõrd nad saavad toote peale kirjutada Made in Estonia. K.Soonik-Käärmann ütleb, et see on seal alati peal.. nad lisavad EU ka, igaksjuhuks. Räägib, et ka tema alguses kartis, et ehk ei ole vaja Estoniat panna, kuid nüüd saab aru, et see on tähtis. Põhjendab seda.
00:44:18 Stj I.Treufeldt räägib, et praegu saab siin toota veel normaalse hinnaga, aga vb läheb tootmine ka varsti Bangladeshi või mujale. K.Soonik-Käärmann räägib, et selle viie aastaga pole see neile probleemiks osutunud. Nii kaua kui ta saab Eestis seda teha, nii kaua ka teeb.
00:44:52 Stj I.Treufeldt küsib õmblusoskuste kohta.. räägitakse, et õmblemine pole enam moes, kuigi see on moega seotud. K.Soonik-Käärmann räägib, et tootjad, kellega nad põhiliselt töötavad, nende peamised kliendid on Skandinaavia disainerid, kes on tuntud väga kõrgete kvaliteedinõudmiste poolest. Nii et neile on väga tähtis kõrge kvaliteediga tooted, mida nad teevad..
00:45:37 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas hästi kaugel maal hakata aretama enda toodete müüki. K.Soonik-Käärmann räägib, et see pole nii ekstreemne. Nende, st luksuspesu valdkonna, jaoks on messid - Pariisis, Londonis, New-Yorgis, kuhu tulevad üle maailma sisseostjad. Näiteks Jaapani agendi ta leidis New-Yorgi messilt..
00:46:40 Stj I.Treufeldt küsib, kas pesu sisse võiks eesti motiive kanda. K.Soonik-Käärmann vastab, et muidugi, see on veel täitsa vaba nišš kellelegi. Aga tema arvab, et eestlastele läheb küll see eesti asi väga korda, aga kahjuks maailmas see nii korda ei lähe.. see ei ole müügiargument. Ta arvab, et ei maksa Eestil väikse riigina jääda kinni ainult oma tõekspidamistesse, tuleb vaadata laieme pilguga.
00:47:37 Stj i.Treufeldt küsib selle kohta, mida Soonik-Käärmann tavaliselt vastab küsimustele, mis puudutavad seda, et ta pole õppinud moodi, joonistamist jms. K.Soonik-Käärmann räägib, et see oli tema strateegiline otsus. Ta avastas moe alles keskkooli ajal.. tema taust- Tallinna Inglise Kolledž pole just kõige loovama suunaga. Aga sisimas talle meeldis eristuda, teismoodi riideid kanda. Ja kui ta sattus SuperNoovale kõigepealt lihtsalt abiks, tundis ta, et see on tema koht. Ta panustas marketingi ja turunduspoolele, sest andekaid, loovaid disainereid on väga palju, aga ometi on uksed nende jaoks kinni. Uste avamiseks peab olema veel pealehakkamist, järjepidevust..
00:49:35 Stj I.Treufeldt ütleb, et mood on praktiline, oluline, et ta ka müüks.. K.Soonik-Käärmann räägib, et tema ennast kunstnikuks ei pea, pigem tahab teha midagi praktilist, mida on ka silmale ilus vaadata..
00:49:57 Stj I.Treufeldt küsib, mida soovitada eesti noortele, kust alustada, et lennata hästi globaalsel areenil. K.Soonik-Käärmann räägib, et ei tohi alla anda, kergelt ei tule mitte midagi..
00:50:25 Stj I.Truefeldt lõpetab int, saate. Lõputiitrid. ETV ident.
Faili nimi: 2014-002695-0036_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0036
Kestus: 00:51:06
Registreerimise kuupäev: 12.12.2014
Registreerimise aeg*: 2014-12-12 09:11:43
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse