ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Maive Rute

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 4
Kestus: 00:24:10
Indeks: 2014-002695-0004
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 30.01.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Stj Indrek Treufeldt alustab saadet... Sissejuhatus põhiteemasse..
00:00:34 Saatepea
00:00:49 Stuudios laua taga vastamisi stj I.Treufeldt (laua küljel kirjas nimi Indrek Treufeldt) ja saatekülaline. Stj - Tere õhtust, Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ressursidirektor, Maive Rute! M.Rute - Tere õhtust!
00:01:00 Stj I.Treufeldt omavahel sinatamisest, sest ollakse tuttavad.. räägib, et ta on sellest ajast kui Brüsselis korrespondent oli, jälginud Rute tööd Euroopas algusest peale. R.Maive (laua küljel kirjas nimi: Maive Rute) räägib, et tal on ka see aeg (üheksa aastat tagasi) meeles.
00:01:23 Stj I.Treufeldt küsib, miks Euroopa ametinimetused peavad nii keerulised olema. M.Rute räägib, et nimetus ressursidirektor on ju lihtne.. aga nimetuse täispikkus tuleb sellest, et määrata, kus komisjonis ta selles suures organisatsioonis töötab.
00:01:53 Stj I.Treufeldt küsib, kas Rute ülemuseks on volinik. Rute ütleb, et vahepeal on peadirektor ja siis on poliitiliste teemadega ning suunaandjaks volinik. Stj - ..ja ta on liberaal Iirimaalt? Rute - ..just.. Maire Geoghegan-Quinn on meie volinik.. tegeleb innovatsiooni- ja teaduspoliitikaga..
00:02:14 Stj I.Treufeldt küsib, milline peab olema volinik. M.Rute räägib, et esiteks ta peaks tahtma midagi Euroopa heaks ära teha.. Eestit saab nii esindada kõrgemal tasemel..
00:03:05 Stj I.Treufeldt küsib, kas Rutet see ei ärrita vahel, et Eestis vb nipitatakse ja saadetakse nii volinikuks mõni vana tosslem.. Rute peab ränka vaeva nägema tehes karjääri Euroopa Liidus, aga Eestis otsustavad poliitikud. M.Rute arvab, et sellist tosslemi polegi, keda eesti rahvas tahab saata nii olulisele kohale.. ja volinik ongi poliitik, Rute on karjääriametnik.. Poliitilist suunda võetakse volinike käest.
00:03:50 Stj I.Treufeldt ütleb, et poliitik võib teha ka lolle otsuseid. M.Rute räägib, et poliitikul on alati meeskond.. ja meeskonna rolliks on anda talle sisendit, ideid, nõu..
00:04:15 Stj I.Treufeldt räägib, et paljud ei saa aru, et inimene, kes läheb tööle Euroopa Komisjoni, nagu Rutegi, seisab Euroopa, mitte Eesti eest. M.Rute räägib, et tuleb vahet teha, kas komisjoni on mindud poliitilist rada pidi või karjääriametnikuna. Rute on karjääriametnik, kelle rolliks on ajada ühiseid Euroopa asju.. Eri maadelt tulnud, erineva kultuuripagasiga ametnikud vaid rikastavad meeskonda.
00:05:03 Stj I.Treufeldt küsib, kas kõik tähtsad kohad Komisjonis on nüüdseks eestlastega mehitatud. M.Rute räägib, et komisjon värbab jätkuvalt.. 2004ndal, kui Eesti liitus Euroopaga, kuulutati konkursid ka kõrgematele ametikohtadele, nüüd peab tööd alustama alumistelt astmepulkadelt.. Stj ütleb, et selles mõttes oli Rutel lihtsam. Rute räägib, milles tal lihtsam oli..
00:05:57 Stj I.Treufeldtile tundub, et just naised on tööl Brüsselis ja Nato-s läbi löönud (Mari Tomingas, Merle Maigre, Kadri Uustal jt.). M.Rute ütleb, et ta võiks ka meeste nimekirja kõrvale panna. Siim Kallase järel on Henrik Hololei kõige olulisem ametnik.. Rute Hololei ameti (komisjoni peasekretäri asetäitja) olulisusest. Räägib teistest Brüsselis töötavatest tublidest meestest (Andreas Veispak..). Aga tõenäoliselt on naisi seal rohkem, nagu tõlketöötajaid jt.
00:07:07 Stj I.Treufeldt ametnike, kes Eestist Brüsselisse lähevad, klassikalisest probleemist- nende teine pool jääb töötu staatusesse. M.Rute räägib, et teine pool võib olla tubli seltsielu, algatuste eestvedaja.. Eesti kooli eestvedamine jms.. Stj sellest, et Rute perel on seal hästi läinud.. Rute ütleb, et nad on seal mõlemad palgatöö leidnud Euroopa Komisjonis.
00:08:12 Stj I.Treufeldt Euroopa teadusest.. - Euroopas on justkui tohutu arv teadlasi puudu.. M.Rute räägib kahtepidisest olukorrast Euroopas - puudu on neid teadlasi ja insenere, kes töötaksid erasektoris. Rute võrdleb nende arvu Ameerika teadlaste arvuga, kus on just erasektoris rohkem inimesi, innovaatilisust jms. Stj - ..Euroopa inimene on laisk, ei viitsi õppida..? Rute räägib, et pigem saab neist arvudest teada, mis teadust siin rohkem tehakse. Aga laiskuse koha pealt ütleb ta, et Euroopa on kõige suurem ja olulisem teadmiste tootja. Räägib ka selle tootmise miinuspooltest, võrreldes seda ikka ameeriklastega.. Rute räägib, et Ameerika ja Hiina näit suunavad nii inimesi kui rahasid märksa rohkem strateegilistele võtmetehnoloogiatele, uutele majandusharudele. Euroopas toodetakse rohkem üldist teavet, akadeemilist haridust, infot, klassikalist teadmist, mis ei ole tingimata rakendatav teadusharus.
00:11:46 Stj I.Treufeldt küsib, et vb see on seotud mõistega mugavusülikool.. mugavusteadus. M.Rute arvab, et teaduse tegemine on seotud meie kultuuripärandi ja traditsiooniga. Euroopal ei ole selget suunitlust teenida ainult raha, kasumit. Aga Ameerika ja Hiinaga kasvab konkurents nii kiiresti, et me peame kaaluma, kui õigesti me oma vahendeid rakendame. Rute räägib teadmistepõhisest majandusest- viimase kümne aastaga on tohutult kasvanud teadmiste maht, teadlaste arv.. eriti kasvab see Aasias.
00:13:03 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas selle globaalse pildi taustal paistab Eesti. M.Rute räägib, et Eesti paistab veetilgana, kus peegeldub suurem maailm, eriti Euroopa tugevused ja nõrkused. Stj küsib, kas Rute ei räägigi, et Eesti on väga innovatiivne jms, mida poliitikud ikka räägivad. Rute räägib, et vb on huvitavam öelda seda, et kuigi Eestis on plahvatuslikult kasvanud investeeringute kasv teadusesse ja seda hoolimata majanduskriisist, siis side majanduse ja teaduse vahel pole jätkuvalt kuigi hea. Rute räägib ekspertide soovitusest, mida selle parandamiseks teha.
00:14:33 Stj I.Treufeldt - ..palju kisa, vähe villa. M.Rute arvab, et eesti teadlased on saavutanud läbimurdeid, nad on tuntud.. aga kui me tahaksime, et oleks rohkem töökohti, majanduskasvu, siis seda villa peaks veel kasvatama.
00:14:50 Stj I.Treufeldt küsib, kas Rute istub suure rahakoti otsas, kus on Euroopa teadusraha. M.Rute ütleb, et sellel istutakse kollektiivselt. Stj - ..kui palju raha seal on? Rute - ..järgmiseks seitsmeks aastaks on 79 miljardit eurot. Stj - ..on seda vähe või palju? Rute räägib, et seda on 30% rohkem kui eelmisel raamprogrammil. Hiinas on näit kümne aastaga 6 korda suurenenud investeeringud erasektoris teadusesse ja innovatsiooni. Hiina läheb kohutava kiirusega edasi.
00:15:57 Stj I.Treufeldt sellest, et teadus sõltub koolisüsteemist. Küsib, kuidas selles mõttes Euroopas seis on. M.Rute räägib, et eriti otsene side on teadusel kõrgharidusega. Ka selles teemas peab Euroopa mõttepausi tegema. Rute toob näidetena kõrghariduse saanute arvust vanuses 25-34.. Lõuna-Koreas 60% sellest vanusegrupist, Hiinas u 55%, Ameerikas üle 40ne%, Euroopas aga napilt kolmandik. Eestis on sellega siiski päris hästi..
00:17:12 Stj I.Treufeldt teaduse seotusest tööstusega - ..eurooplased ei taha eriti midagi toota.. tööstuse osakaal koguproduktist on suhteliselt väike. M.Rute pole nõus sellega, et ei taheta toota ja väike on ta seetõttu, et Euroopa positsioon on nõrgenenud asjaolude sunnil.. Ümbertöötlemise osakaalu maailma ekspordis on Euroopa suutnud säilitada. Ameerika näit kaotab seda Hiinale..
00:18:41 Stj I.Treufeldt küsib, miks on eestlase tööviljakus nii madal. M.Rute sedasorti vaidlustest.. et, kas Eestis juuksuris käik, mis võtab sama palju aega ja on sama hea kui näit Belgias, aga on poole odavam - kas st, et eesti juuksur on poole vähem efektiivne? Rute räägib, et eesti tööstus kipub olema väikese lisandväärtusega, pigem teistele allhanget pakkuv. Meil on arenguruumi tööstuse ja ettevõtluse efektiivsemaks muutmisel ja kui me palgad lähevad kõrgemaks, siis kogu üldpilt läheb positiivsemaks.
00:20:03 Stj I.Treufeldt sellest, et vb on Eesti väike provintsiriik ja väga raske on ette kujutada, et siin saab olema näit suur farmaatsialabor, kus mõeldakse välja oluline ravim, millel oleks Eestile tulu. M.Rute sellest, et Eestile on hea strateegia see, et siin on palju häid tegijaid. Ja oleks hea, kui meie tegijad lõimuksid näit Skandinaavia, Saksa tööstuse või teaduse potentsiaaliga, et oleks rohkem läbilöögivõimalust.
00:20:59 Stj I.Treufeldt küsib, et kuidas Rute seletab näit oma kodukandi, Käru inimestele seda, millega ta tööl tegeleb. M.Rute - ..ma tegelen meie organisatsiooni peadirektoraadi töö ümberkorraldamisega ja personalipoliitikaga. Stj - ..otsustasite ametnike armeed seal koomale tõmmata? Rute räägib ümberkorraldustest ja oma peaülesandest..
00:22:15 Stj I.Treufeldti kiirküsimused: Oled Eestist välja rännanud talent.. kas on loota, et tuled kunagi tagasi? M.Rute - Kahtlemata. Stj - ..hoolimata sellest, et oled Brüsseli kesklinna ostnud uhke maja? Rute - ..ostame, müüme.. see on turuküsimus.. Stj - Mis saab Euroopa Liidust 50ne aasta pärast? Rute tahab loota, et veel tugevam ühine liit.. Stj - Millesse soovitad Eesti inimesel investeerida? Rute - Haridusse.. see raha ei lähe kaotsi, annab elu kvaliteedile palju juurde. Stj - 12000 eurot, mida sa teenid iga kuu, sellega võib osta iga kuu väikese auto.. Rute - Ma ei kinnita seda numbrit.. Stj - ..kas sellist raha on lihtne kulutada? Rute - .. kahtlemata.. tuleb osta Brüsseli kesklinna maja, panna lapsed välismaale õppima ja raha kulutamisega pole probleemi..
00:23:33 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0004_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2014-002695-0004
Kestus: 00:24:10
Registreerimise kuupäev: 31.01.2014
Registreerimise aeg*: 2014-01-31 16:59:38
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse