ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Priit Rohumaa ja Mikko Savikko

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 35
Kestus: 00:52:53
Indeks: 2014-002695-0035
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 04.12.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt
00:00:16 Stj I.Treufeldt alustab saadet, pöördub esimese saatekülalise poole:"Tere õhtust, Priit Rohumaa." P.Rohumaa:"Tere õhtust!"
00:00:25 Stj I.Treufeldt küsib, mis tundega ta vaatab naftahinna kõverat maailmaturul. P.Rohumaa räägib, et on endine finantsdirektor, suurte kriiside ajal hakkakavad ikka käed värisema. Aga sellistel kriisidel tehakse ka kõige rohkem muudatusi. Olukord on selgelt raske.
00:01:02 Stj I.Treufeldt küsib, milline naftahinna tase on Rohumaa meelest kriitiline maailmaturu hinna suhtes. P.Rohumaa räägib, kuidas aastaid tagasi seda vaadati.. nüüd on 50-70 dollarit barrel väga ebamugavad tasemel. Sisendid on väga kallid. (laua küljel kirjas Kaheõne Priit Rohumaa) (lisateave- Priit Rohumaa on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees)
00:02:04 Stj I.Treufeldt sellest, et P.Rohumaa kui Viru Keemia Grupi juhatuse esimees ja on otsustanud inimesi lahti lasta ja oluliselt vähendada tootmist.. P.Rohumaa räägib, et need on ääretult rasked otsused. Pärast OPEC-i järeldusi on selge, et otsused vabrikud sulgeda tuli sellest, et antud sisendi hindadega on nende õlitootmine alla muutuvkulude..
00:03:12 Stj I.Treufeldt sellest, et OPEC on maailma naftatootjate ühendus ja nende otsused mõjutavad VKG üsna otseselt.. P.Rohumaa räägib, et neid mõjutavad kõik, alates ebastabiilususest Lähis-Idas jne.. (lisateave- VKG toodab peamiselt põlevkiviõli ja -kemikaale ning soojus- ja elektrienergiat)
00:03:43 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas VKG õli kasutatakse suurel turul. P.Rohumaa räägib, et ta on sisend ka mootorikütuste maailma. Eestis toodetaval õlil on kaks põhilist turgu on : katlakütmiseks (linnade..) ja laevakütused (küll suure väävlisisaldusega).. Stj- .. see, mis meil toodetakse, ei kõlba enam väävlisisalduse tõttu Euroopa laevadele? Rohumaa ütleb, et 1.jaanuarist muutuvad väävlinõue 10 korda, Euroopas on otsustatud väävli missiooni piirata. Maailmamered on aga kõik avatud. Ala, kus seda väävlisisaldust piirati on 10%, 90%-ga saab veel kaubelda.
00:05:26 Stj I.Treufeldt sellest, et kui nafta hind läheb madalamaks, läheb ju ka meie elu praktililselt odavamaks... see on ju hea. P.Rohumaa räägib, miks OPEC on loodud - et stabiliseerida turgu ja hoida taset, et naftaturul ei tekiks kriisi. Kui naftahinnad lähevad liigmadalakas, siis kogu selle sektori investoritel kaob ära huvi uuesti see tootmisvõimsusesse panna. Tootmine on väga tundlik nõudlusele. See on pigem suure kriisi märk. Majanduslikult mõjutavad naftahinnad Lähis-Ida, Venemaad ja nemad mõjutavad edasi teisi.
00:06:44 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju on VKG-s töötajaid, kui palju peab neid lahti laskma. P.Rohumaa räägib, et riigiettevõte Kiviter erastati 16 a tagasi, enne suuri investeeringuid oli 1000 töötajat, 1300 töötajat on võetud juurde viimasel 8 aastal, kokku 2300 töötajat, seda kõikidel põlevkivitöötlemisega seotud aladel. Stj küsib, kas me ei ärrita liialt Ida-Virumaa elanikke, kui nad heidetakse tänavale. Rohumaa räägib, et kriisid on käinud läbi sellest sektorist 4 korda, mis on inimesi mõjutanud. Räägib põlevkiviomahinnast, mis on kõrged (palgad jms). Aga paratamatult põlevkiviõlitööstusel ei ole kerge kriiside ajal hakkama saada. (lisateaved- Viimane suur õlikriis oli 1973-74. aastatel; Kokku töötleb VKG 2-3 milj tonni põlevkivi; okt alguses alustas keemiatööstuse liit emotsionaalset kampaaniat keskkonna tõusu tasude vastu)
00:08:43 Stj I.Treufeldt küsib, miks siis makstakse inimestele nii palju palka? P.Rohumaa räägib, et inimesed on turuhinnaga tööl. 1400 eurot keskmine palk Ida-Virumaal on väga hea. Kaevurid saavad kätte 2500, nad on omaala spetsialistid..
00:09:34 Stj I.Treufeldt sellest, et VKG on kampaaniana vihjanud selles piirkonnas tõsistele sotsiaalsetele ja julgeoleku ohtudele, miks? P.Rohumaa räägib põhjustest, mis viis selle kampaaniani- maksupoliitika. Stj- ..te pressite riigilt välja teatud asju. Rohumaa räägib, et n-ö pressimine käis ühe rindena, kus oli 3 eraettevõtet ja Eesti Energia. Riigile räägiti, et on vaja teha murrangulised investeeringud jne. Kui ei tee mittemidagi, siis suur osa põlevkivielektri tootmisest läheb kinni niikuinii. (lisateaved- Keskkonnaministeeriumi väitel ei saa VKG raskused olla seotud keskkonna tasudega; Ministeeriumi väitel tõusevad VKG keskkonnatasud alla 200 000 euro aastas)
00:11:09 Stj I.Treufeldt sellest, et Eesti Maavarade Ühing kaebas teie kampaania pärast Kapole. R.Rohumaa arvab, et Kapo on kõige paremini kogu selle sektoriga kursis. Stj- Kuidas nad infot koguvad, kas neil on VKG-s agendid? Rohumaa ütleb, et igas suures ettevõttes käib Kapo regulaarselt, küsivad meie murede kohta jne. Stj- ..kas te mõistate ka Kapo muresid? Rohumaa räägib, et selles oli Kapo ühel meelel, et nad ei külva paanikat, vaid juhivad riigile ja teistele tähelepanu, et sellel sektoril ei saa tõsta lõpmatuseni makse, muidu käib hääbumine väga kiiresti.
00:12:56 Stj I.Treufeldt küsib, kui suur osakaal on VKG makstavatel maksudel VKG toodete hinnas. P.Rohumaa toob konkreetse näite: eelmise aasta käive oli VKG-l 215 milj eurot, nad töötlesid ümber 2,5 tonni kivi. Selle eest andsid nad riigile üle 40 milj maksu- pool sellest on spetsiaalselt kaevandustele välja mõeldud. Nende maksustamise valitsuse viimane määrus ütles, et see on 3%.. aga see 3% võtab neilt ära ühe aasta kasumi viie aasta jooksul.
00:14:08 Stj I.Treufeldt küsib konkreetsemalt, kui palju VKG peab riigile maksma prontsentuaalselt näit ühe liitri, ühe ühiku pealt. P.Rohumaa räägib, et ühe põlevkivi tonni pealt on riigimakse 17-18 eurot. Tootmiskuludest, mis on ainult keskkonnamaksud, on 12-15%.
00:14:45 Stj I.Treufeldt küsib, et kuna põlevkivi on ka maksumaksjate vara, siis miks VKG ei maksa eesti inimestele selle eest, et nad oma äri teevad. P.Rohumaa räägib, et peabki seda tegema, vara on ju meie rahva oma. Kogu ressursi maksupoliitika aluseks aga on üks põhimõte- kuidas saab investor oma kulud kaetud, ülejäänud raha tuleb tõmmata riigi kassasse. Aga siin läheb olukord Eestis väga kummaliseks- mitte keegi ministeeriumidest ei tea, kui palju on Eestis täna põlevkiviressursi pealt jäetud tootjale kasumlikkust? Räägib, mis olukord on praegu Eestis selles osas.
00:16:30 Stj I.Treufeldt sellest, et nii VKG kui Eesti Energia, kes osalevad võimsas äris, kõik hämavad. Ja pole piisavalt mõistust Eestis, et see paika panna. P.Rohumaa räägib, et põlevkiviressursi fiskaalpoliitika loomiseks on tehtud suuri piibleid, selleks on ülikoolides eraldi õppetoolid jms.. Eestis on väga palju võimekust, see on ainult kättevõtmise asi. See, mismoodi tehti praegu maksustamine 15 aasta peale, ei kannata kriitikat. Räägib sellest. Stj küsib, kui palju te oleksite nõus rahvale maksma, et te teete oma äri, kasutate eesti rahva põlevkivi. P.Rohumaa räägib, et põlevkivi maa sees klassikalises mõistes pole maailmale kaubeldav tooraine. Põlevkivi väärtus tekitatakse läbi pikapika ahela- investeeringute läbi jms..
00:18:47 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas garanteerida , et VKG rahvale tünga ei tee. P.Rohumaa räägib, et siis on vaja väga avatud kaartidega mängida.. Maksustamise mudelid olid tehtud nii VKG, Eesti Energia, Kiviõli poolt, kuid riik lükkas tol hetkel selle kõrvale. Keskkonnaministeerium ütles, et seda pole mõtet analüüsida, sest on teada, et neil on võimalik maksta. Aga kui mõlemad pooled avavad kaardid, saab teha maksustamissüsteem selline, mis kõigile sobib.
00:19:26 Stj I.Treufeldt sellest, et VKG-l lastakse kaevandada nii palju kui palju riik lubab. Toob näitena Ojamaa kaevanduse, VKG enda omandi, mida riik laseb kaevandada 2,7 milj tonni aastas. P.Rohumaa räägib, et see oli kunagine riigi otsus, et AS Kiviter erastati, riigil Kiviterisse usku polnud. VKG putitas selle üles, kuid nad pole kunagi tahtnud põlevkivi kaevandamisse minna, see on täiesti teine kompetents. (lisateave- Põlevkivitööstus loon neli protsenti EEsti SKT-st)
00:20:49 Stj I.Treufeldt küsib, kas nad tegid seda olude sunnil. P.Rohumaa vastab, et jah, nad taotlesid ressursse omal ajal. Neil oli ambitsioon teha kolm uut õlitehast. Nad said Ojamaa kaevanduse endale, ehitasid tehased, nad toovad riigile maksutulusid sisse. Stj küsib, et kui nad saaksid, kui palju nad kaevandaksid seal Ojamaal põlevivi. Rohumaa räägib, et neil pole ambitsioone suureks kasvada. Enamus koguressursist on riigi oma. Nende ambitsioonid oli jätta Kiviteri tehased tööle, so 1,8 milj tonni aastas ja teha 3 õlitehast, mida nad tegid. Räägib, kuidas nüüd on olukord teine ja nad ei saa sealt täisressursse.
00:22:50 Stj I.Treufeldt küsib, vb VKG on valinud poliitikas valed partnerid, teinud valesi panuseid. P.Rohumaa räägib, et nad saavad kõigiga hästi läbi, nad on apoliitilised.. Stj - ..kas te ei panusta valimiskampaaniasse, ei anna erakondadele raha? Rohumaa räägib, et nad ei anna, aga põlevkivisektor on kindlasti poliitiline sektor. Stj- ..miks Reformierakond teid siis kiusab? Rohumaa ütleb, et tänu Reformierakonnale on nende areng olnud üldse võimalik Stj - ..aga miks te riiki ähvardate kui ref.erakonnaga on kõik hästi? Rohumaa ütleb, et nad pole ähvardanud, vaid juhtinud tähelepanu, et see sektor on väga habras. Räägib, millelle nad on tähelepanu juhtinud ja mida peaks tegema.
00:24:27 Stj I.Treufeldt küsib, milline erakond on kõige põlevkivitööstusesõbralikum. P.Rohumaa räägib, et Reformierakond, kuid samuti ka IRL ja Sotsiaaldemokraadid. Räägib pikemalt Reformierakonnast, peaministrist, et ta on põlevkivitööstuse pooldav, ka Juhan Parts oli parim jms. Stj räägib, et ta jutt läheb vastuollu sellest, kui ta alustas, et kõik on kehvasti jms.. Rohumaa räägib, et ta kiidab neid, sest riik on suures plaanis on põlekivisektori taga. Nad on aru saanud, et sektor on suure lisandväärtusega, maksutulu. Ainus asi on see, kui palju rahavoogu saab jätta ettevõttele, kui palju riigile. Selleks peab tegema tõsised analüüsid jms. Nende sektorile on vaja piisavat ressursistabiilsust pikaks ajaks ja maksustabiilsust. Energeetikas ei tohi muutlikke otsuseid teha.
00:26:51 Stj I.Treufeldt sellest, et Rohumaal on suur ambitsioon fosforiiti kaevandada.. P.Rohumaa räägib, et fosforiit on maa sees rahvale kuuluv vara ja VKG on julge ja küsis, kas sellel ressursil on majanduslikku potentsiaali. See on väga pikk jutt, miks ta on kasulik integreerida põlevkivitööstuse juurde. Räägib Eestis väetiste kogemustest. Räägib kõigist fosforiidikaevandamise headest külgedest. Kaevandamise otsuse peab tegema valitsus.
00:28:23 Stj I.Treufeldt küsib, miks noored ei taha TTÜ-s õppida mäe-erialasid. P.Rohumaa räägib, et noor on tark, ta vaatab ja kuulab, mis on riigis parasjagu populaarne, kus on tunda raha lõhna. Täna on raha lõhna IT-s. Räägib, miks ta arvab, miks mäendust ei taheta õppida, missugused erialad aitavad seda maavarade sektorit siiski edasi. Ääretult oluline oleks, et keskkonnaministeeriumis oleks mäendus-energeetika mininisteeriumid.. (lisateave- Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ei soovinud kuuldagi isegi fosforiidikaevandamise uurimisloa andmisest)
00:30:49 Stj I.Treufeldt lõpetab in. Teeb sissejuhatuse teise külalise teemasse.
00:31:25 Saatepea Kaheõne Indrek Treufeldt Mikko Savikko
00:31:43 Stj I.Treufeldt pöördub teise saatekülalise poole: "Tere õhtust, Mikko Savikko!" m.Savikoo: "Tere õhtust!"
00:31:47 Stj I.Treufeldt küsib tänase päeva Toompeal Soome Iseseisvuspäeva puhul vastuvõtu kohta saatkonnas. M.Savikko räägib, et pidu oli tore, palju tuttavaid, pidu jätkub linnas. Stj küsib, kuidas soomlased tähistavad seda päeva. Savikko räägib, et tüüpilise tavainimese pidu on TV-st "pingviinide paraadi" jälgimine..
00:32:25 Stj I.Treufeldt küsib, miks meil, nii Eestis kui Soomes on see komme- "pingviinide paraadi" vaatamine. M.Savikko räägib, et meil pole kuningat ja sellist seltskonda, mida me saaksime jälgida.. (lisateave- M.Savikko on turismispetsialist ja ajalehe Baltic Guide peatoimetaja)
00:33:17 Stj I.Treufeldt sellest, miks Savikko on kutsutud saatesse.. ja küsib temalt kui turismiedendajalt, mis soomlasi siia meelitab. M.Savik, uurimused näitavad, et eestlased meeldivad soomlastele vb kõige rohkem rahvustest, lihtne tulla jne..(lisateaved- Soome tähistab 6.dets, iseseisvuse 97.aastapäeava; Soome elanikud viibivad Eestis kokku u 5,5 milj päeva aastas)
00:34:46 Stj I.Treufeldt küsib, kui palju soomlasi käib Eestis arvuliselt. M.Savikko räägib, et kui soomlane tuleb siia oma moblaga, on kohe märk olemas ja selle järgi saab öelda, et viimasel aastal oli soomlaste reise kokku u 2, 5 miljonit ja nad on kokku u 7 mlj päeva siin. Räägib ka soomlastest, kes on Eestisse üürinud elamise, räägib arvuliselt hotellis ööbijatest.. ja on ka päevaturiste.. (lisateave- Soome elanike otsene ja kaudne panus Eestis SKT-sse on u miljard eurot aastas)
00:36:49 Stj I.Treufeldt küsib, kui suur on see summa, mis on selle liikumisega seotud. M.Savikko arvab, et see võib olla 500 miljoni ja 1,5 miljardi vahepeal. Räägib näit, et kui rääkida ühest reisist - Soome statistika andmetel kasutab 2,5 milj reisijat kokku laeval ja maal üle 300 euri ja siit saab juba peaaegu ühe miljardi. Kõik kokku on niikuinii suurem kui Eesti põllumajandus SKP-st. Eesti turismiarenduses töötavad ainult kaks tüdrukut, kes tegelevad Soome turismiga! (lisateave- üha rohkem soomlasi ööbib Eestis hotellide asemel endale kuuluvates eluasemetes)
00:38:42 Stj I.Treufeldt ütleb, et me oleme ju bürokraatia vastu, et võtta 200 inimest turismindusse tööle. M.Savikko aga tõstatab küsimuse, et kui ministrid otsivad turgu juustule, mis jääb müümata, siis miks pole ministrit, kes tunneks muret, kuhu on kadunud soome keel.. see u viie aastaga kadunud Soome lahe taha.
00:39:13 Stj I.Treufeldt räägib, et vb soome keele rääkimine on liiga suur jõupingutus teenindaja jaoks. M.Savikko räägib, et marketi üks reeglitest on see, et osta sa saad oma keelega, aga müüa saad sa ainult ostja keelega.. kui ei oska veel inglise keelt ka..
00:40:24 Stj I.Treufeldt küsib, mida võiks eestlased turismiministeeriumides või mujal teha soome turistide nimel. M.Savikko räägib, et probleemid on juba koolitustes, hoiakutes jms. Toompeal on suur huvi metalli, energia jms vastu, kus on palju raha, aga mitte naisteasjade, teeeninduse vastu.. On ainult üks erakool, mis õpetab hotellide juhtimist. Ja kui soome keelt räägitakse Hispaanias, Tais, Türgis, siis võivad soome turistid hoopis sinna minna.. näiteks soome pensionärid, kellel on aega ja raha.
00:42:27 Stj I.Treufeldt räägib, kuidas eestlased kujutavad ette tüüpilist soome turisti- teevad lärmi.. vodkaturistid.. M.Savikko arvates on praegu see kuvand juba vale. Savikko räägib paljudest soome kultuuritarbijatest Eestis- Viljandi Folgil, Estonias, Jazzkaarel..
00:43:53 Stj I.Treufeldt soome pensionäride säästudest, mida saaks ju ära kasutada.. M.Savikko räägib, et tema vanemad panid säästud panka, aga temavanused on hakanud juba laristama. Räägib, kui palju soome pensionäridel on pankades raha, summa on väga suur. Neil on keskmine pension 1600 euri kuus, nad tahavad midagi teha, aga - mis see 25 aastane marketingi inimene teab sellest elust?
00:45:30 Stj I.Treufeldt ütleb, et siis me peaksime palkama eakaid teenindajaid, kes teavad seda generatsiooni. M.Savikko räägib, et ka nii võib ja neid, kes oskavad soome keelt. Savikko räägib, et talle meeldib, kui tema teenindaja on vanem, ta oskab teistmoodi suhelda jms.
00:46:18 Stj I.Treufeldt ütleb, et Savikkol ilmus alles üks raamat. M.Savikko räägib, et tema ja ta õllekultuuri austajatest sõprade sulest on äsja ilmunud raamat „Baarimies Tallinnassa“ ehk „Baarimees Tallinnas“. (See sisaldab 157 Tallinna kõrtsi ja baari arvustust- toim), millest osa on Lasnamäe kõrtsidest, millest ta räägib pikemalt. Üks autoritest Pekka Linnainen on öelnud, et "elu on seal marginaalides". Ja näit nõuka kultuur on teistmoodi, huvitav.
00:49:43 Stj I.Treufeldt räägib, et turismi on suunanud teatud maksupoliitika ja aktsiisiga seotud asjad. Küsib, kui seda enam ei ole, kas ka siis jätkub soome turistide voog siia. M.Savikko räägib, et Soomes on hakatud jälle rääkima alkoholi hinna tõstmisest. Soomes läheb alkoholimüük internetti, mida ei suudeta jälgida. Soomes on jäigad maksupoliitikad, ta ei usu, et seal midagi sellega muutub.
00:51:17 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on õige, kas Viro või Eesti. M.Savikko ütleb, et soome keeles on õige muidugi Viro. Tema ajakiri kirjutab Eesti, kui kirjutatakse Neuvosto-Eestist. Nõukogude ajal oli keeleatud sõna Viro kasutamine, kuna st vaba Eestit.
00:52:09 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident.
Faili nimi: 2014-002695-0035_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0035
Kestus: 00:52:53
Registreerimise kuupäev: 12.12.2014
Registreerimise aeg*: 2014-12-12 23:05:42
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse