ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Taavi Veskimägi ja Tiina Lokk

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 32
Kestus: 00:53:51
Indeks: 2014-002695-0032
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 13.11.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Taavi Veskimägi
00:00:16 Stj Indrek Treufeldt (kpl) alustab saadet. Pöördub esimese külalise poole: Tere õhtust, Taavi Veskimägi! T.Veskimägi: Tere õhtust!
00:00:23 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Veskimäel on suhted poliitikutega ja poliitikaga Eestis. T.Veskimägi räägib, et Elering on riigi äriühing, valitsus ja ministeerium on Eleringi omanik, nii et nemad viivad täide neid ülesandeid, mida vabariigi valitsus sätestab. Nii et suhted on head.. (Laua küljel kiri- Kahekõne Taavi Veskimägi)
00:00:50 Stj I.Treufeldt ütleb, et kui te liiga palju oma peaga mõtlete, võidakse teid maha võtta. T.Veskimägi, kes on juba 5 aastat Eleringi juht olnud, arvab, et nii see ei ole. On olnud dialoog ja kõik mõistlikud ettepanekud on leidnud alati arvestamist..
00:01:18 Stj I.Treufeldt räägib, miks Veskimägi on saatesse kutsutud.. Elering on elektrisüsteemi selgroog.. on tulnud uudis, et Elering on omandamas ka Eesti gaasivõrku, mis on märksa odavam. T.Veskimägi nõustub sellega ja see näitab, kui oluline on elekter Eesti energiabilansis ja energiatarbija jaoks ja kui oluline on gaas..
00:02:05 Stj I.Treufeldt ütleb, et Elering on omandamas 51,38% gaasivõrgu ettevõtte aktsiatest, hind selle eest 27 milj eurot.. kas see on õige hind? T.Veskimägi ütleb, et see on väga õige hind, see on varade väärtus, mis on täna tariifis. See hind peab tagama omaniku, ehk riigi jaoks selle kapitali tootluse, mida ka me tänased elektrivarad toodavad.. saame sellest u 6% tootlust, mille dividendid lähevad eelarvesse.. (lisateaved- T.Veskimägi valiti 2009 Eleringi juhatuse esimeheks. Ta taandus poliitikast; Elering omab 51,38% gaasivõrgu aktsiatest, Gazpromile kuulub 37%)
00:03:08 Stj I.Treufeldt sellest, et kunagi meil see gaasikrempel erastati ja riik otsustas selle ära müüa, nüüd aga ostab selle tagasi. T.Veskimägi räägib, et ajad on muutunud viimase 5-6 aastaga. Räägib muutustest energiavaldkonnas Euroopa Liidus, maailmas. Kildagaasi tõttu gaasihind seoti lahti nafta hinnast, gaas läks oluliselt odavamaks. Räägib LNG e vedelgaasi arengust.. kliimapoliitikal on on suur tähtsus. Täna on võimalik muuta tarnijaid. Gaasil võiks olla Eesti energiaportfellis selline osakaal, et ei oleks julgeolekuriski, et meil võidakse tarned Venemaal kinni keerata.
00:05:11 Stj I.Treufeldt sellest, et inimesed erastasid eesti gaasisüsteemi EVP-de eest heas usus, et nad on selle omanikud. kas Elering võtab nüüd selle vara inimeste käest ära? T.Veskimägi räägib, et nad teevad kõigile, ka väikeaktsionäridele ettepaneku müüa aktsiad täpselt sama väärtusega, millega Elering on ostmas neid Fortumilt. Kõik saavad oma vara eest õiglast hinda. Stj- ..see on moraalne probleem.. inimesed on tahtnud sellest tulu ja nad ei saa midagi.. Veskimägi ütleb, et vastupidi, inimesed saavad oma osaluse eest õiglast hüvitist. (lisateaved- Elering tahab saada elektri ja gaasi ühendussüsteemi halduriks; Elering maksis osaluse eest gaasivõrgus 27.5 milj eurot)
00:06:51 Stj I.Treufeldt küsib, kas riigist ei jää imelik mulje, et kord ta erastab (gaas- toim), siis võtab tagasi. T.Veskimägi räägib, et see ütlemine "võtab tagasi" loob täiesti vale intonatsiooni sellele tehingule. See on ost-müük ja seda ei tee riik, vaid AS Elering eraäriühinguna.. tehing on õiglase hinna põhine.. (lisateave- Postimehe hinnangul ei tegutse peaminister gaasipoliitika vallas Eesti huvides)
00:07:22 Stj I.Treufeldt- ..Eleringile saab küll peagi osaks 51,38 % gaasivõrgust, aga seal on Gazprom, Rosneft.. T.Veskimägi räägib, et Eleringi eesmärk on osta 100% gaasi põhivõrgust. Nad teevad müügi ettepaneku veel Lätile (kel 10% aktsiaid), Gazpromile (37%). Eleringil on plaanis teha elektri ja gaasi ühine süsteemioperaator..
00:08:49 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas panna Gazprom Eleringi tahtmiste järgi tantsima. T.Veskimägi eeldab, et Gazprom käitub majanduslikust ratsionaalsest loogikast lähtuvalt. Stj- ..siin võib mängida ka poliitika. Veskimägi nõustub sellega, kuid arvab, et nad lähtuvad siiski loogikast. Neil pole mõtet jääda 37%ga vähemusaktsionäriks. Eesti maagaasiseadus ütleb, et 1.jaanuarist 2015 ei tohi olla gaasi põhivõrgu põhiaktsionär (Gazprom on) seotud gaasi müügi ja tootmisega. Kui ta austab Eesti seadusi, siis ta ei saa olla gaasisüsteemi halduri aktsionär Eestis. (lisateave- 2013 oli EG Võrguteenuse varade maht 55,7 milj ja omakapital 55,2 milj eurot)
00:10:08 Stj I.Treufeldt küsib, miks on just selline hind maagaasi osaluse eest. T.Veskimägi räägib, et see hind põhineb täpselt sellel varade väärtusel, mis on täna regulaatori poolt tariifi allokeeritud, st et see vastab täpselt sellele rahavoole, mida see vara suudab teenida tulevastel perioodidel.. (lisateave- tehing ei mõjuta Eleringi teatel gaasi ülekandeteenuse tariifi)
00:11:05 Stj I.Treufeldt sellest, et gaasispetsialistid ütlevad, et kui see summa jagada ära gaasivõrgu 800 km-le, siis 1 km hind on naeruväärselt väike. T.Veskimägi räägib, et see peaks olema siis hea gaasitarbijatele, sest kui Elering oleks ostnud selle gaasivõrgu oluliselt kallimalt kui tänased varad, siis oleks nad palunud tõsta gaasi põhivõrgu tariifi. See tehing ei too gaasi põhivõrgu hinnatõusu. Mis puutub molekuli, siis selle hind ei ole gaasi põhivõrgu halduri kontrolli all. Eleringi põhieesmärk on selles, et avada gaasiturg konkurentsile, tuua siia alternatiivseid gaasimüüjaid.. et Eesti gaasiturg oleks avatud konkurentsile regionaalsel turul - Baltikum, Soome, Poola..
00:13:25 Stj I.Treufeldt räägib, et me oleme peaaegu 100% sõltuvuses vene gaasist. Küsib, kust peab tulema see gaas, mis konkurentsi tekitab. T.Veskimägi räägib, et näit Klaipedasse jõudis 3 nädalat tagasi veeldatud maagaasi ujuvterminal. Räägib selle gaasi hinnast. Kui meil oleks ühtne Balti energiaturg, gaasiturg, siis kindlasti oleks Klaipeda gaasimolekul konkurentsis gaasimolekuli vastu, mis tuleb meile Venemaalt.
00:14:51 Stj I.Treufeldt küsib, kas Klaipedasse ongi läinud meie lootused, me tahtsime seda terminali ju Eestisse. T.Veskimägi räägib, et leedukad otsustasid 3-4 aastat tagasi, et teevad selle. Tegid selle leedu gaasitarbija raha eest. Eesti ei oleks seda suutnud teha, Leedu turg on palju suurem. Eesti saab sealt n-ö tasuta lõuna leedukate poolt kinnimakstuna, meil tekib gaasile alternatiivne sisendpunkt. Ja kui Lätis on võimalus gaasi maa-aluses hoidlas hoiustada, siis on lootus, et tekib regionaalne gaasiturg. (lisateave- Klaipeda ujuvterminal mahutab 170 tuhat kuupmeetrit veeldatud maagaasi)
00:16:25 Stj I.Treufeldt sellest, et Veskimäe suur unistus on gaasitoru Eesti ja Soome vahel. T.Veskimägi vastab, et jah, see annab turule sügavust, mahtu (räägib mahu arvudest). Tema jaoks on arusaamatu, miks terminali ja Balticonnectorit vastandatakse. Põhjendab oma arvamust. (lisateave- Balticonnector on Eesti ja Soome gaasivõrku ühendav projekt)
00:18:09 Stj I.Treufeldt keskkonna riskidest. Kui rajati gaasijuhet Saksa ja Vene vahele, siis "kisati", et Läänemeri sureb ära sellest torust, aga nüüd paneme toru Soome-Eesti vahele. T.Veskimägi räägib, et see toru on olulisem pisem ja lühem. Ta ei hakka Nord-Streami üle debateerima.. Stj - ..see oli poliitiline "jahumine"? Veskimägi ütleb, et ta ei taha seda isegi kommenteerida. Räägib, et näit Paldiski-Inkoo trassil pole ohtusid II maailmasõjast pärit keemiarelvade ladustamise kohtade pärast. Loomulikult keskkonnamõju uuringud tuleb ära teha. Gaasitoru tegemine pole midagi unikaalset, Põhjameri on torusid täis. Ainus probleem on selles, et Soomel pole tahet minna kiiresti edasi Balticonnectori projektiga. Tal on hea meel, et peaminister Rõivas proovib veel Soomega läbi rääkida, et selle projektiga edasi minna..
00:20:01 Stj I.Treufeldt ütleb, et ajalehed väidavad, et peaminister mängib just soomlaste huvides. T.Veskimägi ei saa sellest väitest aru, sest Balticonnector on väga selgelt meie huvi. Soomlased on valmis tegema terminali soome tarbija raha eest ja kui vaadata Eesti majanduse poole pealt, siis kuidas võiks süüdistada peaministrit selles, nagu mängiks ta soomlastele trumbid kätte. Veskimägi ise oleks veelgi radikaalsem, sest Balticonnector terminalitagi annab juba selge efekti. Põhjendab seda arvmust. Igaljuhul turgude integreerimine on asi, millega tuleb kindlasti edasi minna. (lisateave- Ilma suurema gaasituruta, mille annab Soomega ühendatavus, ei ole väikest gaasitarbimist arvestades regionaalse LNG terminali rajamine otstarbekas)
00:21:50 Stj I.Treufeldt ütleb, et ta ei saa aru Veskimäe veendumusest, et gaasihind tarbijale ei tõuse. T.Veskimägi räägib näit gaasimolekuli hinnast (gaasihind koosneb erinevatest komponentidest). Räägib, et kui me integreerime turud, siis on eesti tarbijal juba Balticonnectori olemasolul võimalik osa saada odavamast soome importhinnast. See loob olulise eelduse, et tekiks LNG terminal ka siia, seda siis gaasi eratarbimiseks ja sellest olenevalt oleks piisavalt tariifimahtu.
00:23:31 Stj I.Treufeldt räägib praegustest erinevate riikide pikaajalistest gaasilepingutest.. Me peame vist väga kaua ootama, et rääkida ühtsest Euroopa turust. T.Veskimägi räägib, et näit Ukraina räägib just Gazpromiga lepingut läbi, Poola asub varsti Gazpromi lepingut läbirääkima. Kui Euroopa Liidu kõik liikmesriigid koos tegutsevad, siis see on samasugune läbirääkimisjõud ostjana kui Gazprom müüjana, sest Euroopa Liit on gaasitarbijana Venemaale väga oluline klient. Kahjuks praegu proovivad EL riigid saada endale eraldi soodsat lepingut ja see mõtteviis tuleb murda.
00:25:53 Stj I.Treufeldt küsib, et mis juhtub, kui Venemaa oma gaasikraanid sulgevad. T.Veskimägi räägib, et just viidi läbi gaasi stressitesti koostöös Soome, Läti, Leedu, Eesti. Ta arvab, et me saame kenasti hakkama. Eesti on küll juriidiliselt kehvas olukorras, aga reaalselt on Lätis, Inčukalnsis, gaas olemas, samuti Klaipedas. Kui tuleb juurde Poola link, siis saame juurde Euroopa gaasihoidlatele. Nii et gaasitarbijad meil ei pea muretsema. Stj küsib, kui sel talvel peaks see juhtuma, kui kaua me vastu peame. Veskimägi ütleb, et me peame vastu täpselt nii kaua kui vaja. Kuna Elering ei ole täna gaasisüsteemi halduri omanik, siis ta põhjendab seda baseerudes välisele teadmisele. (lisateave- Eesti aastane gaasitarbimine on tasemel 600 miljonit kuupmeetrit aastas)
00:28:13 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on meie elektrienergia sõltumatusega... me oleme ju Venemaa energiasüsteemi osa seni. T.Veskimägi räägib, et me oleme Venemaa elektrisüsteemi osa, me talitame sünkroonselt ühes sagedusalas, e generaatorid töötavad sünkroostöös. Elektrivõrkude sõltumatuse suurendamine on meie jaoks väga oluline ja strateegiline teema ja Balti riigid on seadnud ühiselt eesmärgiks aastal 2025 Balti elektrivõrgud desünkroniseerida Venemaa elektrisüsteemist.. ühe elektriliini ehitamine võtab minimaalselt 10 aastat aega. Et saaksime sünkroonselt Kesk-Euroopa elektriga talitada, on kõige suurem väljakutse seotud hoopis Poolaga, kust peaks elektrisüsteem läbi minema. Need projektid tuleks enamus finantseerida EL eelarvest, see ongi ühtne energiapoliitika, turg.
00:30:48 Stj I.Treufeldt küsib, kas Eesti saab vabaks alles aastaks 2025, kui oleme sõltumatud idast. T.Veskimägi ütleb, et jah, idast lahti, läänega kokku. Veskimägi julgeb panna jadasse Euroopa Liit, Nato.. ühte ritta ka energiasõltumatus tänanes geopoliitilises olukorras.
00:31:13 Stj I.Treufeldt lõpetab int. Teeb sissejuhatuse teise külalise teemasse..
00:31:54 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Tiina Lokk
00:32:11 Stj I.Trteufeldt: "Tere õhtust, Tiina Lokk!". T.Lokk: "Tere õhtust!"
00:32:15 Stj I.Treufeldt küsib, kas neil on omad nipid, kuidas suure koguse filmidega hakkama saada.. neil on 230-250 filmi. T.Lokk räägib, et tegelikult on filme rohkem. .. täispikkasid filme ja dokfilme on sel aastal 262.. lühifilme (animatsioonid, tudengifilmid..) on sel aastal üle 300. Stj- ..ise jõuate ka neid läbi käia? Lokk vastab, et loomulikult mitte. Alafestivalid on delegeeritud teistele, tema juhib meeskonda, kes valib põhiprogrammile filme.
00:33:12 Stj I.Treufeldt ütleb, et T.Lokk kui PÖFF-i juht on kutsutud saatesse, sest homme on festivali stardipauk. T.Lokk (laua küljel kirjas Kahekõne Tiina Lokk) ütleb, et ta on paanikas, sest kõik on veel ees.. Mõnede festivalide aegu on ta ka nutnud. Räägib paariaastatagusest festivalist, kus oli probleeme n-ö digirevolutsiooni tõttu.. (lisateave- Pimedate Ööde Filmifestival algas 1997)
00:34:19 Stj I.Treufeldt sellest, et uued filmid on nagu püha kraam, nende puhul on palju reegleid.. T.Lokk räägib, et levitajatega lepitakse kokku, mitu korda võib filme näidata, kus näidatakse jms. Kogu festival koosneb paljudest detailidest. Festivalil on ka eriüritusi jms. Ükski festival ei jää ellu, kui ta ei tegele väga suurelt rahvusvahelise filmitööstusega. Näit viimasel nädalal tuleb siia rahvusvahelisi filmispetsialiste.. toimuvad workshopid jms. Eesti filmi jaoks tutvustatakse postproduktsiooni firmasid, nende võimalusi jms. Festival on suur masinavärk, mida teenendab üle 300 inimese.
00:35:51 Stj I.Treufeldt sellest, et ajakirjandus on Pöffi nimetanud nn A-kategooria festivaliks. T.Lokk räägib, et nad said selle uue staatuse septembri alguses. Filmimaailmal on kõik kategoriseeritud, reeglite järgi paika pandud, sest filmitööstuses on väga suured rahad, esineb filmipiraatlus jm. Ülemaailmne Rahvusvaheline Produtsentide Assotsiatsioonide Föderatsioon (FIAPF) annab festivalidele õigusi. Lokk räägib A-kategooria filmifestivalide õigustest. Kategooria andmine FIAPF-i poolt on väga oluline. (lisateaved- PÖFF kinnitati maailma 15 olulisemaga võistlusprogrammiga filmifestivali hulka; Antud klassifikatsioon tähendab PÖFFile kohustust anda osalemisõigus ka Ladina-Ameerikale, Aafrikale, Lähis-Idale või Austraaliale; Antud kategooriasse kuuluvad maailma tippfestivalid nagu Berliin, Cannes, Shanghai, Moskva)
00:37:51 Stj I.Treufeldt sellest, et Tallinn on nagu Cannes või Berliin. T.Lokk räägib, et ta on nendega ühes reas. Loetleb selles reas olevaid festivale- Karlovy Vary, San Sebastian, Veneetsia jne. Ütleb, et me oleme tegelikult müstiline erand. Festivalid on tegelikult suured turud oma regioonile.
00:39:18 Stj I.Treufeldt sellest, et suurte turgude festivalid seostuvad punase vaibaga, staaridega.. Staarid lähevad sageli sinna tasuta. T.Lokk räägib, et staarid ei lähe sinna tasuta, nad ostetakse sinna.. Meie festivali eelarve on tootmiseelarve, glamuurile raha ei ole. Stj- .. kas on oluline, et meile tulevad staarid? Lokk arvab, et on. Me oleme Baltikumi ja Skandinaavia regioon. Suured festivalid on väga suured turismimagnetid. Meile on antud selle kategooriaga suur võimalus kõigeks selleks, see oleks väga suur mainekujunduse võimalus. Linn ja festival on sünonüümid, nagu Berliin, Cannes.. (lisateave- PÖFF-i eelarve tänavu on u 1,3 eurot)
00:42:09 Stj I.Treufeldt ütleb, et äkki meie valitsus peaks olema heldem.. äkki saab Lokk riigikogus seda suunata. T.Lokk räägib, et ta ei saa suunata.. ta kitsendas seal enda võimalusi, kui ta tegeleb festivaliga. Hetkel ei aita neid isegi väga suur raha välja, meil ei ole lennuliine. Räägib, kui suured ootused on nüüd PÖFF-i suhtes. Seekord tuleb meie festivali avama Poola kultuuriminister, kuna PÖFFi fookuses on Poola.. Homsele avafilmile tuleb Poola filmirežissöör jms. Räägib PÖFFi järskudest muutustest, huvitavate võimaluste tekkimistest. Kui Pöff tahaks kutsuda külla A-klassi staare, Ameerika staare, siis näit nende honorar algab 25000 eurost või dollarist jne.. jms. Nüüd me saame võtta selle kümneaasta plaani. Lokk räägib, et kõik kiidavad meie filmivaatajaid, kui on kohtumised, siis eestlased esitavad väga palju häid küsimusi.. (lisateaved- Tiina Lokk-Tramberg on 2006ndast Reformierakonna liige, 2012ndast riigikogu liige; 2013 oli PÖFFil 77 500 kinokülastust)
00:46:42 Stj I.Treufeldt sellest, et festivali taset hoiab ennekõike žürii. T.Lokk räägib, et seda ka, aga festivali taset hoiab ja tõstab filmiprogrammi stabiilne kvaliteet, kogu tehniline, organisatsiooniline teostus. Seda kõike käivad kontrollimas n-ö spioonid. Festivalile staduudi andmine käis ju läbi kolme vooru. Räägib, et PÖFFil on veel palju uhkeid plaane, mida festivalil teha.
00:48:18 Stj I.Treufeldt küsib, kas tänane eesti film on festivali vääriline. T.Lokk räägib, et vägagi vääriline. Eesti film on läbi murdnud A-klassi festivalidele, on saanud publikupreemiaid. Toob näitena filmi "Mandariinid". Stj küsib, kas "Mandariinidel" on Oscari lootust. Lokk seda ei usu, ta lihtsalt teab professionaalina, mis komponentidest see sõltub. Näit Poola on panustanud oma "Ida" promoks vähemalt 3-4 korda rohkem kui meie ja ka see on veel väike summa. Filmide valik on põhiliselt lobby-värk..
00:50:07 Stj I.Treufeldt sellest, et kõik need 15 A-kategooria festivali on konkurendid.. T.Lokk räägib, et nad nagu natuke on konkurendid, aga nad saavad kõik väga hästi läbi. See on selline euroopalik konkurents, mõõdukas, viisakas. Iga festival on oma nägu, tal on oma publik. PÖFFi eripärast.. näit meie töötame palju autori-filmiga. Lokk nimetab neid crossroad filmideks. Räägib festivalide erinevustest. Lõppkokkuvõttes kõik festivalid töötavad selle nimel, et filmidel läheks hästi. Kõik filmifestivalide meeskonnad on oma ala fanaatikud.
00:53:15 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0032_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0032
Kestus: 00:53:51
Registreerimise kuupäev: 13.11.2014
Registreerimise aeg*: 2014-11-13 23:34:01
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse