ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Urmas Viilma ja Taavi Jakobson

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 34
Kestus: 00:53:19
Indeks: 2014-002695-0034
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 27.11.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Urmas Viilma
00:00:16 Stj Indrek Treufeldt (kpl) alustab saadet.. pöördub esimese saatekülalise poole: Tere õhtust, Urmas Viilma. U.Viilma: Tere õhtust.
00:00:25 Stj I.Treufeldt sellest, et neli EELK peapiiskopi kandidaati pakkusid päris põneva etenduse.. U.Viilma räägib, et avalikkuses oli lausa 5 kandidaati. Joel Luhamets loobus alles teisipäeva hommikul. Trikiks Viilma seda ei pea, ta mõistab Luhametsa. (laua küljel kirjas: Kahekõne Urmas Viilma)
00:01:12 Stj I.Treufeldt küsib, millal see teadmine tuli, et Urmas Viilmast saab tulevane peapiiskop. U.Viilma ütleb, et see teadmine tekkis siis kui häälte lugemine hakkas lõppema.. ta tajus siis vastutusekoormat pehmelt peale langemas..(lisateave- U.Viilma pühitsetakse peapiiskopiks 2.veebruaril 2015)
00:01:34 Stj I.Treufeldt sellest, et ta on Toomkoguduse liige, juhatuse esimees ja Viilma on selle koguduse õpetaja. Aga teistpidi on neil rahvakirik ja Treufeldt on üks 157427-st luteri kiriku liikmest. Küsib kui palju peab õpetaja teadma koguduse liikme kohta. U.Viilma räägib, et ideaalis peaks teadma koguduse liikme kohta päris hästi.. Viilma räägib pihisaladusest- ka luteri kirikus on traditsioon- tulla erapihile. Aga see ei ole tingimus, sest luteri kirikus on juttu ka üldpihist. Aga vaimuliku nõue, pidada pihtimust saladusena, kehtib. (lisateave- Eestis on kokku 212 vaimulikku)
00:03:47 Stj I.Treufeldt vabamüürlusest. Küsib, miks see tekitab nii suuri kirgi Eesti avalikkuses. U.Viilma arvab, et kõik võõras ja uus (Eestis üle paarikümne aasta) tekitab kirgi.. kiriku kontekstis on tegemist veel uuema asjaga.. (lisateave- 2011.aastani kuulus Viilma vabamüürlaste hulka)
00:05:08 Stj I.Treufeldt küsib, mida vastata sellele, kui väidetakse, et kirik on läinud vabamüürlaste alla. U.Viilma ütleb, et see on selgelt vale.. Toob võrdluse poliitikaga, et kui vaimulik on ühe või teise erakonnaga liitunud, kas siis kirik on selle all..
00:05:37 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on Viilma suhted vabamüürlastega. U.Viilma räägib, et kuulus sinna, lahkus sealt 2011. Lahkus sealt äratundmisega, et vabamüürlaste ja kiriku valguse otsingud ei pruugi tema jaoks kattuda. Ja vb ta nägi seda ette, et läbi sellise organisatsiooni võidakse läbi tema isiku rünnata kirikut ja teisi inimesi.. (lisateave- U.Viilma oli IRL-i liige 12 aastat, 2001-2013)
00:06:53 Stj I.Treufeldt küsib, et äkki võiks Eestis olla kõik avalik, mis on seotud vabamüürlusega. U.Viilma arvab samuti, et see vb olla avalik.. vb ei olda selleks valmis, sest seal polegi suurt saladust? Stj oletab, et probleem on kahe jumala teenimises, et vabamüürlased vannuvad truudust eiteakellele. Viilma räägib, et tema ei tundnud, et ta oma südametunnistuse või usuga oleks konflikti läinud. Aga tal ei ole kindlust, millist jumalat teised seal tunnistavad..
00:08:25 Stj I.Treufeldt küsib, miks on Eestis piirkondi, kus naine ei saa kunagi teenida kirikus. U.Viilma ütleb, et ta ei tea sellist piirkonda. Eestis on 12 praostkonda ja igas neis töötab naisvaimulik. Muidugi sõltub kõik selle piirkonna vaimulike teoloogilistest arusaamadest jms.. (lisateave- Naisi on kirikuõpetajatest 43, mehi 169) Stj - ..millega põhjendada seda, et naine selleks ei sobi? Viilma räägib, et põhjendatakse seda piibliga, kus on öeldud, et naine ärgu õpetagu. Ka tema jaoks on selle küsimuse läbimõtlemine üks suuremaid probleeme. Samas, meie kirik on ordenireerinud naisvaimulikke 1967ndast.. Räägib, kuidas ja keda kasutati näit häda sunnil kiriku teenimistel näit 1944. Stj- ..naise saamine peapiiskopiks oleks siin vist ilmvõimatu? Viilma vastab, et kirikuseadustik lubab seda. Praegu ükski sobilik ei tahtnud seda.
00:12:13 Stj I.Treufeldt selle aasta meenutamisest suurest paadipõgenemisest 70 a tagasi. Küsib, miks on nii, et Eesti Luteri Kirikus on väliseestis ikkagi veel kaks kirikut. U.Viilma räägib, et on palju möödarääkimisi ja mõistmatust. Peapiiskopina püüab ta seda lahendada, et me oleksime ikka üks. Stj räägib väliseestlaste juttudest- Eestis on KGB kombitsad jms. Viilma- ..see võib olla nende süvenematus.. (lisateave- Kirikuõpetaja on olnud Viilma 1998st, peapiiskopiks saamiseks tuleb olla õpetaja 15 a)
00:14:19 Stj I.Treufeldt sellest jutust, et äkki eesti luterlased läheksid Rooma paluma, et paavst võtaks nad oma hõlma alla, sest Eesti luterlus on läinud käest ja katoliiklus on väärikam. U.Viilma ütleb, et meie küsimus on meie identiteedi uus määratlemine ja see polegi nii kaugel katoliku õpetusest. Tänapäeval on ka katolik kirik oma õpetusi muutnud. On ütlejaid, et täna ei paneks Rooma paavst Martin Lutherit tema 1517 a. teeside pärast kirikuvande alla. (lisateave- 2017 saab Eesti luterlik kirik 100-aastaseks ja reformatsioonist möödub 500 aastat)
00:15:38 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas suhelda riikidega kiriku tasemel, kes on otsustanud liikuda sooneutraalse abielu suunas, näit. Soomega. U.Viilma räägib, et luteri kirikuga on see õnn, et me oleme kõik autonoomsed. Meie suhted Skandinaavia kirikutega jätkuvad endiselt, iseasi, kas me kiidame kõik sealsed sammud heaks.
00:16:39 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas sättida suhteid riigiga, mis liigub suunas, mis sinu veendumuste kohaselt ei ole sobiv. U.Viilma räägib, et teda häirib kiirus, millega liigutakse kuhugi suunas määratlemata ära eesmärki. Siis võidakse teha mõtlematuid otsuseid ja kirik tahaks olla see, kes natukene hoogu maha võtab. Me ei saa vastanduda riigiga ja me ei tohigi seda. Algusest peale on kirikul oma autonoomia ja st, et riik peaks respekteerima kiriku seisukohti..(lisateaved- 2014ndal valminud uuringute kohaselt määratleb end kristlasena viiendik eestlasi; 61% peavad maausku eestlaste tõeliseks usuks)
00:18:14 Stj I.Treufeldt räägib, et luteri kirikul on ka protokolliline roll Eestis (Vabariigi aastapäeval jumalateenistus jms).. vb me peaksime pidama neid õigeusu kaanonite seisukohalt, sest kõige suurem kirik on Eestis õigeusu kirik. U.Viilma räägib, et neid asju saab vaadata ühe või teise nurga alt. Lennart Meri pani selle protokolli kunagi justnii paika. Luteri kirik on siiski eestikeelse elanikkonna suurim valik. Räägib luteri kiriku juhtivast rollist Eestis. Venekeelse elanikkonnaga pole eestlastel kristluse pinnal vastuolusid.. (lisateave- 60% eestlastest tunnistavad, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted)
00:20:18 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on nii, et praktiliselt iga venelane on õigeusu kiriku liige, eestlaste puhul seda ei ole. U.Viilma arvab, et kui rahvaloenduse tulemused avalikustati, siis ta avaldas oma arvamust, et vene inimese jaoks on see identiteedi küsimus. Seda on näha ka väliseestlaste puhul.. (lisateave- kolmandik eestlasi arvab, et religioon takistab inimesee arengut ja on manipulatsioonivahend)
00:21:16 Stj I.Treufeldt räägib, et Luther tõi uue stiili suhtluses jumalaga- suhe jumalaga on individuaalne. Milleks on siis vaja kirikut kui institutsiooni? Inimene võib olla tubli lutrelane ilma et ta peaks üleval seda struktuuri, kiriku valitsust. U.Viilma räägib, et see on ristiinimese vabaduse küsimus. Aga sel juhul peab iga inimene olema hea teoloog, leidma piiblist tõetera.. (lisateave- 58% eestlastest ütleb, et neil on oma usk, mis on sõltumatu eri kirikutest ja religioonidest)
00:22:49 Stj I.Treufeldt küsib, vb kirik oma teenistustega ei kõneta inimest.. vanamoelise liturgiaga? U.Viilma arvab, et kirik võiks paremini kõnetada küll.. Kuid kas on tegemist millegi iganenuga? Näit mälukultuur, rahvakultuur on meie jaoks väga oluline, mida ei loeta iganenuks. Ja kirik tuleb ka pärandina minevikust.. Erinevates kogudustes võib näha ka erinevaid meetodeid.. on olemas sotsiaalkogudused näit jne.. (lisateave- Viilma seisukoht on, et kirik peaks olema reeglina selle maailma ülene)
00:25:05 Stj I.Treufeldt sellest, et sotsiaalmaailmas võib konstrueerida täiesti teise maailma, oma usu.. see on tohutu konkurents, millega kirik seisab silmitsi. U.Viilma arvab, et kirik ei pea midagi uut konstrueerima, ta omab teatud kuju. Aga oht on olemas, isegi kristlaskonna sees ei tajuta täpselt, mida tähendab sõna kristlane. Ta kohtus Läti peapiiskopiga Jānis Vanagsiga, kes ütles, et ükski kristlik kool pole neil seotud ühegi kirikuga.. aga seepärast ei teatagi, mida tähendab kristlik kool, kristlus..
00:26:42 Stj I.Treufeldt sellest, et luteri kirikul on üle Eesti u 500 maja, on seda vähe või palju? U.Viilma räägib, et on olnud rohkem.. tegemist on ajaloolise pärandiga.. Stj küsib, kas kirik on olnud piisavalt läbipaistev, nutikas nende varade haldamisel? Viilma arvab, et on piisavalt nutikas olnud küll ja kiriku sisse on oldud läbipaistvad. Räägib kiriku varadest kui eraõigusliku institutsiooni varadest..
00:28:18 Stj I.Treufeldt küsib, et kui palju luteri kiriku vara kõik kokku maksab? U.Viilma räägib, et on olemas eraldi kirikute ja koguduste riiklik seadus. Kõik kogudused moodustavad eraldi juriidilised isikud, neil on oma vara (loetleb vara). Konsistooriumil on ka oma vara. Nad ei ole seda paketti hinnanud.. enamvähem suurusjärku teatakse..
00:29:29 Stj I.Treufeldt küsib Narva koguduse jama kohta. U.Viilma räägib, et jamad juhtuvad alati siis, kui ei peeta kinni kehtivatest seadustest.. Räägib sellest. Stj- ..see juhtus inimestega, kes peaksid olema väga moraalsed, õiglased. Viilma räägib, et samas, kui küsitakse, kuhu see raha läks, siis vastatakse, et kiriku ehitamiseks. Tollasel koguduse õpetajal oli soov kirikut edasi restaureerida, mida ei saa hukka mõista..
00:31:05 Stj I.Treufeldt sellest, et Viilma peab peapiiskopina ellu viima oma regionaalpoliitikat. Ta peab otsustama kirikute saatuse üle. U.Viilma räägib, et kiriku ülesanne on teenida inimesi. Kui inimesi ei ole, aga hooned jäävad, on tegemist arhitektuurimälestisega. Tekib küsimus, kelle asi on sellega tegelda. Räägib, kuidas nad saavad konkreetselt praeguseid probleeme lahendada.
00:32:51 Stj I.Treufeldt sellest, et on öeldud, et oleks väga tõhus kombinatsioon, kui luteri kirikut juhiks U.Viilma kui tugev administraator, kantsler ja Ove Sander kui tugev teoloog. Stj küsib Viilmalt, mida tal on veel teoloogia poolelt omandada. U.Viilma räägib, et ta ei pea enda jutlusi häbenema. Aga kui ta on kirikus teatud rollis kogu aeg esil ja püüab oma parimate oskustega täita seda rolli, siis võtabki see sellise kuju - Viilma kui kantsler. Tegelikult on ta olnud üle 20 a koguduse vaimulik. Ta arvab, et tema teoloogiline ettevalmistus, kindlus pole sugugi halvem kui teistel kandidaatidel.
00:34:06 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Viilma suhtub väidetesse, et ta sai valituks, sest ta on konservatiiv. U.Viilma pole sellega nõus. Mitte ükski kandidaat ei paigutanud ennast ei end ei konsrvatiiviks ega liberaaliks. Nad vastasid, et peavad olema kogu kiriku juhiks, teenides kõiki kirikuid, kõiki vagaduslaade. Viilmale meeldiks olla peapiiskop, kes tegeleb olevikuga.. sest ka tulevik on kunagi olevik.. Jumal tegutseb alati olevikus.
00:35:38 Stj I.Treufeldt lõpetab int. Teeb sissejuhatuse teise saatekülalise teemasse.
00:36:20 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Taavi Jakobson
00:36:37 Stj I.Treufeldt alustab int, pöördub teise saatekülalise poole:" Tere õhtust, Taavi Jakobson!", T.Jakobson: "Tere õhtust!"
00:36:41 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas T. Jakobson (Betti Alveri kirjandusauhinna võitja - toim) on U.Viilmaga kokkupuutunud. T.Jakobson ütleb, et nad on koolivennad Saue Gümnaasiumist, on koos teatrit teinud. Nad on mänginud näit. Siurut, Viilma oli Adson, Jakobson oli Tuglas. Stj küsib, kas tal on loomuses ka Tuglast. Jakobson räägib, et raske öelda, aga Tuglas on tulnud ta ellu ka hilisemal ajal. Räägib sellest.. - Marie Underil ja Tuglasel olid lähedased suhted, nad kirjutasid omavahel. Ka Jakobsonil on oma muusaga olnud lüüriline kirjavahetus. Loominguks on muusat väga vaja.
00:38:10 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas on Jakobsoni debüütromaani pealkirja sattunud sõna "jumalaosake". T.Jakobson ütleb, et Higgsi bosoni kaudu, mida nimetatakse jumala osakeseks. Räägib, et 90ndatel hakkas Leon Ledermann kirjutama raamatut, legendi järgi tahtis ta panna selle pealkirjaks "..jumalast neetud osake", aga kirjastaja keelas selle ja nii sai pealkirjaks"..jumala osake". Hiljuti leiti kinnitus Higgsi bosoni e jumala osakese olemasolule ja nii kilkas mõnigi Internetiportaal teadlaste kinnituste kohta jumala olemasolule.
00:39:20 Stj I.Treufeldt ütleb, et paljude lugejate jaoks tundub füüsika pelutav. T.Jakobson räägib, et füüsikast on romaanis vähe juttu, aga mitte ka niiväga vähe. Peategeleane Elton Kobar on füüsik. Räägib, et mitmed raamatud füüsikast, mida ta kirjutamise ajal kuulas, et end sellega kurssi viia, tõmbasid ta selle teemaga end kaasa.
00:40:08 Stj I.Treufeldt sellest, et tegelikult võib kirjanik panna kirja igasugust asja, millel pole füüsikaga mingit pistmist. T.Jakobson ütleb, et nagu näha tema raamatust, võib ka füüsik selle välja mõelda. Stj ütleb, et samas peab kellegagi ikka kontsulteerima. Jakobson ütleb, et peategelane usutav oleks, siis peaks tema jutud füüsikast tõele lähedal olema.. tema hea tuttav, endine füüsik vaatas selle üle.
00:40:56 Stj I.Treufeldt küsib, kas kirjutades peab silmas enda läbielamisi või on ta suuteline liikuma kujuteldavas ruumis. T.Jakobson räägib, et kujuteldavat ruumi on väga palju, aga kui rääkida ainult endast, saab ainult ühe elu. Peab ikka silmi lahti hoidma. (lisateave- T.Jakobson teenib leiba erinevate firmade ärinõustajana)
00:41:52 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas Jakobsonil jumalaga on? T.Jakobson räägib, et ta agnostik.. Räägib sellest..
00:42:45 Stj I.Treufeldt ütleb, et Jakobson võiks kirjutada mitu raamatut veel, kus teadus on tegelane. T.Jakobson ütleb, et tulevikku pronoosides tuleb olla ettevaatlik. Kui kolm aastat tagasi oleks keegi talle öelnud, et ta hakkab romaani kirjutama, oleks ta kiitnud ütleja head fantaasiat. (lisateave- Jakobson on Heateo sihtasutuse kaaslooja)
00:43:06 Stj I.Treufeldt sellest, et Jakobson on majandusinsener, on teinud programmeerimistöid. Kas programmeerimisest on abi romaani kirjutamisel? T.Jakobson vastab, et on küll. Ta on küll programmeerimisega tegelenud väga ammu. Programmeerimine õpetab strutuurselt mõtlema. Võrdleb programmeerimist ja luuletamist.. räägib luuletamisest..
00:44:39 Stj I.Treufeldt sellest, et siis võib arvuti ise luuletada.. ta luges veebiruumist, et arvuti võib edukalt ka romaani kirjutada. T.Jakobson räägib, et arvuti suudab luua muusikat jne jne.. Kokkuvõttes võib kõiki neid tegevusi algoritmida..
00:45:30 Stj I.Treufeldt küsib, kas on kartust väljendatud, et tehisintellekt võib saada meile ohuks, et kogu looming võib saada programmeeritud ja meile ette söödetud. T.Jakobson ütleb, et vaevalt. Seni kuni on loojaid, on tehisintellektil vähemalt konkurente. Stj küsib, mis on loomine, selle iva, mida masin teha ei saa. Jakobson räägib, et masinad saavad teha, aga küsimus on selles, kuidas aru saada, kas on tegemist tõelise tehisintellektiga. Aga loomise teema on keeruline.. sellele ei tahaks definitsioonigi anda. Hiinlased ütlevad, et iga defineeritud asi on surnud asi. Loomet ei tahaks küll tappa.
00:46:39 Stj I.Treufeldt küsib, kas igasugune loodud asi on looming. T.Jakobson vastab, et kindlasti ei ole.. Räägib, mida võib pidada kunstiks, st teadlikuks tegevuseks..
00:47:23 Stj I.Treufeldt sellest, et räägitakse, et Eestis pole kirjaniku elu kerge, kui sa just Kivirähk pole.. Jakobson näit. tegi tööd, teenis hästi ja siis sai kirjaniku tööd teha. T.Jakobson ütleb, et kas ta on kirjanik, selle üle võib mõlgutada. Räägib, et kirjaniku elu ilmselt pole Eestis kerge. Betti Alveri kirjanduspreemiale oli üle 40ne debüütteose, mille vahel valiti parimat. Ja kui võtta siis veel teised kirjutavad inimesed, siis et selles tegevuses silma paista, on olla tõesti väga keeruline.
00:48:38 Stj I.Treufeldt küsib, mis töö Jakobsonile leiva lauale toob. T.Jakobson räägib, et ta ehitab maju.. mitte füüsiliselt. Ta mõtleb, kuidas ehitamine kergemaks teha. Toob võrdlusena autotööstust raputanud Tesla.. Ja niisamuti mõtlevad nemad raputada ka ehitustööstust.
00:49:25 Stj I.Treufeldt räägib, et Jakobson on seotud Rocca Al Mare kooliga.. T.Jakobson räägib, et seal koolis õpivad tema kolm tütart. Ta on olnud seal pikalt vanematekogu esimees, kuulub kooli nõukogusse. Stj küsib, et lapsevanem peab panustama ka tema lapse haridusse. Jakobson arvab, et jah, tema meelest on see õudne, kui ta paneb lapse kooli lootuses, et ta seal kasvatatakse inimeseks. Lapsevanem peab hariduse andmises osalema.
00:50:16 Stj I.Treufeldt küsib, kui haritud peab olema see inimene, kes Jakobsoni romaani kätte võtab. T.Jakobson vastab, et iga inimene võib võtta. Öeldakse, et iga teos sünnib siis, kui teda tarbitakse ja see tulemus on nii autori kui lugeja nägu. See, mida inimene romaanist välja loeb, sõltub tema haridusest, meeleolust, taustast, elukogemusest.. Stj küsib, kas romaanid õpetavad inimesi. Jakobson vastab, et kas just õpetavad, aga ehk siis esitavad küsimusi..
00:51:50 Stj I.Treufeldt küsib Jakobsonilt uute teoste kohta. T.Jakobson ütleb, et hetkel ta ühe teose jaoks märkmeid teeb. Räägib, et ka "Jumalaosakese" ühte tegelast arendaks edasi.
00:52:42 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0034_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0034
Kestus: 00:53:19
Registreerimise kuupäev: 27.11.2014
Registreerimise aeg*: 2014-11-27 18:56:01
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;